Privet!

Viimasest sissekandest on päris palju aega möödas. Pärast Taanist tulekut sai pisut puhatud ning nauditud ei midagi tegemist, kuid nagu ikka ei saa see kesta igavesti ning mingi aeg tuleb taas aktiivsemalt tegutsema hakata ehk siis tööle minna. Täna on õige aeg pisut minu tööotsingute statistikat esitada.

Kokku olin nö tööotsija staatuses 4 kuud, millest 3 kuud võib lugeda aktiivseks tööotsimisajaks. Kokku saatsin CV-id ja pakkusin end 11-sse erinevasse asutusse, kahte kutsuti mind läbi tutvuste. Intervjuu kogemust sain ka omajagu, kuuel juhul tuli kohal käia ning edukateks vestlusteks osutusid sellised tööandjad, kes minu kogemuse järgi osutusid väga nõmedateks. Kas siis intervjueerija jättis rumala, mitteadekvaatse mulje või siis küsiti väga palju mitteolulisi küsimusi. Aga see selleks. Lõppkokkuvõttes sain positiivse vastuse kahest asutusest. Olles teinud juba kindla otsuse Tallinna pakkumise kohta, tuli ootamatult teade, et asutus Tartus, mis oli mulle algselt ära öelnud, kutsub mind nüüd enda ridadesse. Kaalusin varianti, kuid ei hakanud oma esialgset arvamust muutma.

Kokkuvõttes ei uskunud ma kuidagi, et mul võib töötsingutes nii kaua minna. Olukorra üheks ilmestuseks võin esitada fakti kui tihe rebimine Tartus on(oli). Nimelt ühe avaliku sektori ametikohale kandideeris 70 inimest, kelles 15 kutsuti intervjuule ning endal õnnestus 5 tugevama kandidaadi hulka jääda (nagu mulle väideti). Ja kardan, et see sama seltkond kandideeris ka enam-vähem samadele ametikohtadele kus mina. Ja iga tööpakkumise puhul heal juhul astus ainult üks sellest ringist välja. Aga nüüd on see periood läbitud ning homsest alustan uuel tööpostil, kuid sedapuhku Tallinnas.

See oli siis sissekanne minu nö asukoha muutumisest. Ja eks püüan teile aeg-ajalt märke anda kuis mul siin tööalaselt ja ka eraelus läheb. Ja tartlastele, Tartus näeb vähemalt detsembris küll mind pea iga nädalavahetus.

Seniks aga kuulmiseni

Kande pealkiri Privet tuleb sellest, et mu töökoht asub Lasnamäe alguses ning täna kui ma tegin testreisi trammiga ajakulu mõõtmiseks sinna, siis tajusin, et on lootust igapäevaselt nüüd head keelepraktikat saada.

Tehtud!

Neljapäev oli siis see päev kus sai nö noa all käidud, eemaldati kaks mandlipoissi, kellest üks ei tahtnud sugugi oma asupaika maha jätta. Hommikul olin ma väga ärev kui teatati, et teie vere hüübimise näitaja on liiga madal ning sellega ei tehta operatsioone. Õnneks arst nõudis minult uut vereproovi ning selle ka ma andsin ning tuli pikalt oodata mil tulemused lähevad maarjamõisa ning sealt analüüsi tulemused saabuksid. Lõpuks läks nii, et registratuuri naised lasid mul juba pidzaama selga panna, et kui tuleb positiivne vastus, siis kohe opile. Seal 3nda korruse puhkeruumis oli meid päris murdu, situatsioon meenutas pisut 10 väikest neegrit raamatu sisu, kus mingi aja tagant üks inimene lahkub seltskonnast. Siis kui oli meid alles 3, sain lõpuks teate, et mina olen järgmine. Naeratuse saatel, pärast 3h ooteaega jalutasin opi ettevalmistussaali.

Opp oli kohaliku tuimestusega, kuid ei arvanudki et lisaks ebameeldivale kaapimisele see nii valulik võib olla. Ragistamist oli üksjagu ning vahepeal süstis arst tuimestust juurde. Mis oli liiga hilja. Aga eemaldatud nad said ning operatsioonijärgselt oli suht norm olla. Lugesin oma perioodikat ja ootasin kuna süüa ehk jäätis tuuakse. Meil palatis oli üks ninaoperatsioonilt tulnud, kellele serveeriti õhtuoode ja õhtusöök ning paratamatult läks mõte jäätisele mida operatsiooni brošüür oli lubanud. Seda enam, et kõrval palatis kostis jäätise paberi krõbinat. Minu kõrv on selle kohapealt väga terav. Ega niisama mind 1.kursa Krimmi reisi ajal Miss Moroženoeks ei kutsutud. Aga palat nr 4 ei toodud midagi. Peale õhtusööki tuli tädi jälle meie neerukausse puhastama ning teatas, et pärast jäätist enam ei tohi sülitada, nüüd tuleb kõik alla neelata. Ma siis võtsin kogu oma jõu kokku ning palati nimel ütlesin pudisevas keeles, et meie ei ole jäätist näinudki. Tädi vaatas mind väga kahtlaselt ja küsis et huvitav miks? Nojah, seda oleks isegi teada tahtnud. Kuid mingi aja pärast läks ta koridori ning tõi meile sealt 3 vanilje plombiiri. Ai täiega nautisin seda. Kui kõik ajakirjad olid läbi töötatud, tundsin igavust, suhelda ju ei saanud. Mõtlesin, et kõige parem ajaviide aja sisustamiseks oleks veel üks jäätis. Seda enam, et minu terav kõrv jälle kuulis kuidas kõrval palati rahvale oli pakutud, kas keegi tahab veel. Ma ei tea mis VIP-id seal küll olid. Igatahes mõtlesin, et jalutan pisut. Läksin siin registratuuri boksi ja ütlesin et kas saaks veel jäätis ning kas telku ka töötab, hea meelega vaataks 9seid uudiseid. Igatahes mu palat peaks mind veelkord tänama, sest kauplesin neile ka 2 ringi jätta. Muide õde ei osanud telekat tööle panna, nii et pidi ise küünitama kõrgele ning see ei olnud väga hea idee.

Miks see jäätise söömise (saamise) teema nii südamelähedane. Vist pisut seetõttu, et 8 v 9-aastaselt käisin adenoidide opil polikliinikus ning see, et pärast oppi lubatud jäätise söömist mis oli põhiline motivatsiooni allikas, ei saabunud. Olin üsna pettunud siis. Ja ju vist tundsin, et nüüd tuleb ikka see jäätis kätte saada :-)

Igatahes praegu olen kodune. Hommikusöögiks tiba jogurtit, lõunaks tiba jogurtit ning jäätist, õhtuks jogurt ja jäätis. Eile proovisin ka purustatud banaani, mille tegin väga lödiks, aga see ei mõjunud kuidagi hästi ning viskasin menüüst selle välja. Õnneks on teine kõige hullem opijärgne päev möödas ning loodan, et järsku saab täna isegi puljongiollust teha.

Aeg möödub lugedes, magades ja telkust-läpakast filme vaadates. Selline sisutihe päev :-)

kuulmiseni,

Kütteperiood läheneb

ehk siis see super soe suvi on meile selga keeramas ning ega see tali kaugel polegi. Eile igatahes panin toas juba dressika selga ning paksud matkasokid jalga. Täna läpaka taga olles tundsin kuidas jäsemed jäävad sundasendis jäigaks ning jahedaks, mistõttu tuleb tihedamini kööki kuuma jooki otsima minna. Jah bääri oli nendel kuumadel suvepäevadel ideaalne koht tsillimiseks. Igatahes kõik märgid ja ka kalender näitab, et sügis ukse taga. Sügis tähendab aga kooliaasta algust. Ja tuleb välja, et homme peaks mul olema 1ne koolipäev omal teisel õppeaastal Aarhus Tech'is. Arvata võib, et ma ei jõua sinna. Ja kindlasti huvitute teadmast mis selle Taaniga siis saab?

Kõik otsad on endist viisi lahtised. Taani on prioriteetides praegu teisejärgulisel kohal, ehk siis prioriteet nr 1 on Tartus tööd leida. Senised otsingud ei ole olnud küll väga intensiivsed, mis nähtub ka sellest, et tööd põle veel. Praegu elan aga selle nimel, et saaks lahti kahest tegelasest, kes mu aktiivust pisut pärsivad. Nende nimed on mandlid ning õnneks juhtub see juba neljapa kui nad jõuga tiritakse välja. Loodetasti tuleb taastumine kiire ning saan sukelduda juba intensiivsemalt tööotsingutesse. Ja kui see kõik nii hästi välja ei tule, siis tuleb ajutiselt Taani minna ja sealt ühe silmaga jälgida Eesti tööturul toimuvat. Loodetavasti nii ei lähe ja saan oma töökoha ikkagi Tartus ja Taanis käiks siis aeg-ajalt mingeid olulisi asju tegemas. Ehk siis selle kolmanda semestri võiks ikkagi ära teha.

nüüd aga trenni, pilatesesse nimelt. Olen võrkpalli vahetanud rahulikuma spordiala vastu.

Tõmbame otsad kokku

See otste kokkutõmbamine on tegelikult juba ammu tehtud, kuid tagantjärgi tahan siiski lõpetada selle Taani loo korrektselt ning pajatada ka oma viimastest seiklustest, lühidalt. Ausalt öeldes kui ma nüüd tagantjärgi oma viimasele nädalale mõtlen, siis oli seal väga palju paanikat, segadust ning siis jälle rahullikust. Vaatamata sellele, et tegemisi ja asjatamisi oli nii palju, et kõik isegi ei mahtunud mu to do nimekirja, oli siiski vahest tore ennast maha rahustada ning sisendada et küll jõuab. See käis eriti mu lõpueksami kohta, sest ma küll jõudsin ilusti meie püha repordi läbi lugeda ja enda osade kohta ka pisut kirjandust põhjalikumalt uurida, kuid teiste osadesse ma väga ei jõudnud süüvita ja motivatsiooni ka enam suurt polnud. Teised tiimikaaslased oli eksamikartuses kõik pinged nii üles kruvinud, et ma lihtsalt tundsin et ma ei suuda nendega järge pidada. Ja tegelikult olin suht enesekindel ka, et kui ma olen nagu nohik enam-vähem kõik loengud kohal käinud ja kaasa mõelnud, siis mida hullu võib eksamil siis juhtuda. Eksami pabina asemel ma muretsesin hoopis selle üle, et kuidas organiseerida kõik oma varandus kas siis Aarhuse'is hoiule või siis ikkagi Eestisse. Ning tuleb tunnistada mul on siiralt hea meel, et kõik Aarhuse eestlased kelle poole pöördusin, tulid mulle appi. Täpselt ei oska öelda, aga arvatavasti nad aitasid/aitavalt mul vähemalt 12 kilo asju Eestisse toimetada. Ise saatsin veel 5 kilose postipaki, mille saatmiskulu osutus palju kõrgemaks kui selle paki tegelik väärtus. Postimajas juhtus nii mõndagi, aga jah..selge on see, et taanis tuleb iga liigutuse eest maksta ja liialt palju on nõuda postitöötajatelt postipaki teipimist ja veel oma teibiga. Aga saadetud ta sai ning mina koos 5 erineva kotiga jõudsin ka kenasti Tallinnasse.

Kui nüüd tulla tagasi projekti juurde, hoidsin pisut põnevust :-)..siis eksam läks väga hästi. Esitlusega oldi väga rahul, sest pakkusime komisjonile igava powerpoint ettekande asemel hoopis näitemängu, kus siis tutvustasime uut toodet ja pisut müügivõtmes. Individuaalne eksam läks ka hästi, jutt jooksis ning vastasin kõigile küsimustele välja arvatud küsimusele mis puudutas meie kodulehe ühte programmijuppi. Kui me eelnevalt olime grupiga teinud ühe ühise õppimisepäeva, et teised tumba-jumbad saaksid ka aru, et kuidas leht kodeeritud on, siis juba tookord ei osanud meie tipp progeja nö lihtsas keeles seda koodi lahti seletada. Lihtsalt ütles, et see on komplitseeritud kood ja see ei ole meie level. Kardan, et siinkohal aitas teda ta boyfriend kes on Lego firmas kõva progeja. Igatahes sai see mu komistuskiviks, aga mis seal ikka tulemus oli 10, mis Taani hindamisskaala järgi on ainult 1 pügalavõrra madalamal kui maksimum. See progeja sai ise 12, fääri saarte kolleeg 10 ja läti tüdruk õiglaselt hindeks 7. Olime rahul, kuigi ma väga ei suutnud oma rõõmu välja näidata, sest kolmapa lõunal ootas mind veel tööpäev muusiku juures ning õhta 7st kui koju jõudsin pidin muretsema et kogu elamine saaks ikka koristatud ning et asjad kotti mahuks. Mis muidugi ei läinud nii libedalt..aga õnneks tulid toredad eesti poisid appi:-) Kuna osade toredate inimestega tahtsin ka hüvasti jätta, siis kogu see pakkimine asjatamine võttis vist kella 3ni öösel aega ja hommikul vara pidin juba ühikameistrile toa ette näitama. Deposiiti ma täies ulatuses kätte ei saa, sest leiti et mu tualett ja duširuum võiks puhtamad olla. Andsin endast parima, aga ei olnud jõudu hakata seal vaidlema, pärast keeratakse veel rohkem.

Töö usaldasin samuti ühele Saaremaa tüdrukule, kes õnneks väisab Eestit nüüd ainult 2 nädalat ning saab kenasti mu otsi jätkata. Aga tööd tegin ma ikka rämedalt viimase päevani. Pärast eksamit kui tegime tüdrukutega väikese õlle ning pidin kiirustades nende juurest ära jooksma, mõtlesin, küll see eestlane on ikka tööori:-)

Aga mis seal ikka..Taani peatükk nüüd suletud..kauaks? selgub juba suvel ja uutes sissekannetes

nägudeni

Peaaegu suvepuhkusel

Ahoi, minuga on kõik korras, nii et pole vaja muretseda, kes juhtumisi seda tegid. Olin lihtsalt väga hõivatud eksami projektiga, aga nüüd meel rõõmus, et suur töö ja vaev on selja taga. Esialgselt sai planeeritud, et võiks ju projekti isegi varem lõpetada, et saaksime päikesepaistelisi päevi varem nautima hakata, kuid jah..alati ei lähe nii nagu tahaks, seda enam et tiimi tööd tuleb teha 3 inimesega. AGa valma ta sai ning võin juba vist pisut reklaamida, et lõpp produkt asub sellel lehel http://nosguild.net/marianne/conrad/index.php . Repordiga lõime samuti rekordi, 116 lehte koos lisadega ning pluss veel eraldi disaini manual'i raamat. Eelnevates sissekannetes vist mainisin et nautisin protsess täiel rinnal, kõik see oli nii peagu projekti lõpuni kuid siis meie kodeerija keeras pisut ära, detailidesse ei lasku, kuid saime kõik kummalise kogemuse osaliseks. Kahju sellest tüdrukust, sest tiimikaaslaseks ei sobi ta kuidagi ning arvatavasti saab ta elus palju kõrvetada, kui ta just vabakutselise teed ei vali.

Aga nüüd on vabadus. Üks taani keele loeng ka veel, aga sellel pole enam tähtsust, mind nii kui nii eksamile ei lasta. Ja kõige suurem üllatus oli täna, kui sain teada, et ma kukkusin 2.mooduli eksamist läbi. Kõik kuulamise ja teksti ülesanded tegin maksimumile, aga kirja kirjutamises põrusin. TEan et ei ole suur grammatikale tähelepanu pööraja, aga lisaks olin ma kasutanud liiga palju saksa keelseid sõnu ning mingi kohustuslik punkt jäi ka kirjas mainimata (ei saanud täpselt aru mida nad tahtsid). Aga pole hullu, kui ma ikkagi tahan seda moodulit lõpetada, siis pean ainult kirja kirjutamise osa uuesti tegema, kuid seda juba sügisel. 'Aga mis sügisel saab, kes seda teab :-)

Aga ei saa me üle ega ümber ilmast. Siis kui projekti kõige kibekiiremad päevad olid, säras päike nii magusalt ja nüüd kui lõpuks väike puhkus käes, ladistab ainult vihma. Loodetavasti homme on ikka parem päev, sest mul nüüd uued tööotsad. Ülemus ikka sama, see muusik, aga mu töövaldkond on laienenud. Olen nüüd ka haljastusspetsialist :-) Tuleb välja, et mu ülemusel kinnisvara jagub, eelmine nädal tegin algust ühel objektil ning täna õhta hilja viis ta mind kuhugi teise kohta, kus põhimõtteliselt üks metsik aed tuleb pisut väärikamaks teha nii et sellele objektile ostja leiaks. Aga igatahes väga muhe ja chill tüüp ning paistab et tal on väga kahju et ära lähen. Täna juba küsis naljatades, et kas ma olen juba oma otsuse ära teinud ja jään ikka Taani :-)

Aga mis veel uudist. Nädalavahetusel sai esimest korda rannas päevitamas käidud, tunnist piisas, et mõnusad randid saada. Aga teel randa juhtusin kogemata Taani kuningannaga kohtuma. Nimelt kuninganna sünnipäeva puhul organiseeris Aarhuse linn nüüd talle vastuvõtu linnas ning ma juhtusin just olema sadama kandis kui ta kuninglik laev saabus. Tegi oma tuntuks saanud lehvitust ning rahvas kisas ja lehvitas vastu. Kena hetk oli, kahjuks ei olnud fotokat kaasas.

Igatahes naudin praegust hetke, kuid vaikselt juba mõtteteis Eestis. 17ndal lennuk, aga 16ndal tuleb ennem eksam ära teha, mis koosneb 15minutilisest grupi ettekandest ning seejärel kutsutakse ühe kaupa sisse ning 20 min pinnitakse sinult kogu aasta tarkus välja või siis pead rääkima nendest teemadest, mis oli sinu vastuda projektitöös.

Trehvab varsti!

Kuidas läheb?

superhästi ;-)

Seekord väga pikalt ei tahagi muljetada. Mõnusaid hetki on viimasel ajal kuhjaga olnud ning peab tunnistama, et naudin praegust hetke täiel rinnal. Kooli meil enam ei toimu, kuid see eest on meil antud üks kuu eksami projekti tegemiseks. Ja sinna see koer ongi maetud. Nimelt on mul super vedanud grupiga kuhu kuulun. Selle projekti puhul sai ise valida tiimikaaslased ning sestap otsustasidki 4 varasemate kogumustega naisterahvast ühte punti heita. Meie grupi nimeks on "girlpower" ja sinna kuuluvad naised vanuses 25+ :-) Algus oli nii mõnelegi meist raske, kuid nüüd kulgeb koostöö väga ideaalselt. Nokkimisi on siit ja sealt, kuid paistab et selles projektis olen ma lepitaja rollis, mida tegelikult projektijuhilt ka oodatakse. Ja see on vist esimene projekt, kus ma saan töötada ilma peavaluta:-)

Projektist ka lühidalt. Nimelt elab meie üks tiimikaaslastest ühes teises Taani linnas, Vejles (1h rongiga) ning seal leidis ta ühe kohviku, mille veebileht ei kajasta kohe üldse seda atmosfääri ja õhkonda mida kohvik tegelikult pakub. Seega sisaldab meie eksamitöö lisaks kliendile uue kodulehe disainimist ka analüüsi, mis kajastab äri, kommunikatsiooni ja visuaalset poolt. Töö läheb ladusalt ja naudime protsessi.

Elu pakub kirevaid hetki ka peale projektitöö. Laupäeval on näiteks plaan minna kanuumatkale. Tänu minu ideele võttis üks brasiilia noormees sellest idust kinni ning nüüd organiseeris oma teaduskonna poolt kanuud laupävaks. Ei tea veel täpselt kes sinna matkale tulevad, aga igatahes mul on koht kanuus olemas, see on kõige tähtsam :-) Aarhusis kanuutada kahjuks ei saa, selleks tuleb sõita linna nimega Silkeborg, kuid võimalus jälle nö rist teha, sest seda linna pole varem külastanud.

Selline oli siis minu lühike kokkuvõte:-)

ja ilmad on meil võrratult kaunid..2 päevaga on mõnus jume nahale tekkinud..ja inimestel tuju ka parem.

Tervist teile (eriti emale)

helge hetk

Viimases kirjutises sai liiga palju taanlasi tambitud. Tean, et see ettekujutus, mis mul on baseerub puhtalt mu yhikaseltskonnale. Aga on ka helgemaid hetki olnud. Näiteks täna kui ma parasjagu ühe trepikakoja põrandat pesin sain ootamatult väga sooja vastuvõtu osaliseks. Nimelt kui ma olin koristamisega esimesele korrusele jõudnud sisenes üks naisterahvas, kes viisakalt tervitas ja seadis sammud ülemise korruse suunas. Minuti pärast aga jooksis kolinaga alla ning tuli käsi pikalt ees mind tervitama. Mängisin rolli elavalt kaasa, kuid siis teatasin, et ma siiski ei ole selle maja uus elanik, vaid ainult koristaja :-) Sellegipoolest oli ta suht rõõmus. Hiljem sain aru ka miks, sest keegi majaelanikest oli mingit hirmsat vedelikku paar korrust põrandale lasknud valguda ning ta oli kirjutanud kurja kirja majaelanikele, et süüdlane võiks enda järel koristada. Nähes mind koristamas arvas, et ma olen uus majaelanik, kellel sai mõõt täis ning asus ise põrandat pesema. Armas.

Aga töö jutule lisaks, et kuigi mul on Aarhuses aega viibida veel kõigest 1.5 kuud , olen alustanud uute tööotsingutega. Praegune 13 h nädalas ei ole piisav, et kulusid katta. Sestap käivitasin taas vana, hästi töötanud taktika, paigutades töökuulutused oma piirkonna läheduses paiknevatesse toidupoe infostendidele. Kuna mul on juba taani töökogemus olemas, pluss lisaks mõningane keeleoskus, läksin vapralt ka ühte tööbüroosse ning seekord isegi pühendati mulle aega, et kuulata, mida teinud olen, kaugele ma keelega olen jõudnud jm. Lubati kontakti võtta, kui mõni ettevõte tööjõudu otsib. Kolmas variant mida kasutanud olen, on kontaktid. Kahjuks need tudengid, kel töö juba olemas, ei ole osanud midagi mulle pakkuda. Kirjutasin ka oma esimesele bossile (sellele muusikule), et ta oma tutvusringkonnas mulle reklaami teeks. Vaatab järsku näkkab see variant. Seda enam, et reedest hakkab meil nüüd eksami projekt, mis kestab lausa 1 kuu ja loomulikult ei istu ma iga päev arvuti taga ja ei tegele selle projektiga. Nii et käed sügelevad töö järele :-)

see ya,