August 29, 2010

Tehtud!

Neljapäev oli siis see päev kus sai nö noa all käidud, eemaldati kaks mandlipoissi, kellest üks ei tahtnud sugugi oma asupaika maha jätta. Hommikul olin ma väga ärev kui teatati, et teie vere hüübimise näitaja on liiga madal ning sellega ei tehta operatsioone. Õnneks arst nõudis minult uut vereproovi ning selle ka ma andsin ning tuli pikalt oodata mil tulemused lähevad maarjamõisa ning sealt analüüsi tulemused saabuksid. Lõpuks läks nii, et registratuuri naised lasid mul juba pidzaama selga panna, et kui tuleb positiivne vastus, siis kohe opile. Seal 3nda korruse puhkeruumis oli meid päris murdu, situatsioon meenutas pisut 10 väikest neegrit raamatu sisu, kus mingi aja tagant üks inimene lahkub seltskonnast. Siis kui oli meid alles 3, sain lõpuks teate, et mina olen järgmine. Naeratuse saatel, pärast 3h ooteaega jalutasin opi ettevalmistussaali.

Opp oli kohaliku tuimestusega, kuid ei arvanudki et lisaks ebameeldivale kaapimisele see nii valulik võib olla. Ragistamist oli üksjagu ning vahepeal süstis arst tuimestust juurde. Mis oli liiga hilja. Aga eemaldatud nad said ning operatsioonijärgselt oli suht norm olla. Lugesin oma perioodikat ja ootasin kuna süüa ehk jäätis tuuakse. Meil palatis oli üks ninaoperatsioonilt tulnud, kellele serveeriti õhtuoode ja õhtusöök ning paratamatult läks mõte jäätisele mida operatsiooni brošüür oli lubanud. Seda enam, et kõrval palatis kostis jäätise paberi krõbinat. Minu kõrv on selle kohapealt väga terav. Ega niisama mind 1.kursa Krimmi reisi ajal Miss Moroženoeks ei kutsutud. Aga palat nr 4 ei toodud midagi. Peale õhtusööki tuli tädi jälle meie neerukausse puhastama ning teatas, et pärast jäätist enam ei tohi sülitada, nüüd tuleb kõik alla neelata. Ma siis võtsin kogu oma jõu kokku ning palati nimel ütlesin pudisevas keeles, et meie ei ole jäätist näinudki. Tädi vaatas mind väga kahtlaselt ja küsis et huvitav miks? Nojah, seda oleks isegi teada tahtnud. Kuid mingi aja pärast läks ta koridori ning tõi meile sealt 3 vanilje plombiiri. Ai täiega nautisin seda. Kui kõik ajakirjad olid läbi töötatud, tundsin igavust, suhelda ju ei saanud. Mõtlesin, et kõige parem ajaviide aja sisustamiseks oleks veel üks jäätis. Seda enam, et minu terav kõrv jälle kuulis kuidas kõrval palati rahvale oli pakutud, kas keegi tahab veel. Ma ei tea mis VIP-id seal küll olid. Igatahes mõtlesin, et jalutan pisut. Läksin siin registratuuri boksi ja ütlesin et kas saaks veel jäätis ning kas telku ka töötab, hea meelega vaataks 9seid uudiseid. Igatahes mu palat peaks mind veelkord tänama, sest kauplesin neile ka 2 ringi jätta. Muide õde ei osanud telekat tööle panna, nii et pidi ise küünitama kõrgele ning see ei olnud väga hea idee.

Miks see jäätise söömise (saamise) teema nii südamelähedane. Vist pisut seetõttu, et 8 v 9-aastaselt käisin adenoidide opil polikliinikus ning see, et pärast oppi lubatud jäätise söömist mis oli põhiline motivatsiooni allikas, ei saabunud. Olin üsna pettunud siis. Ja ju vist tundsin, et nüüd tuleb ikka see jäätis kätte saada :-)

Igatahes praegu olen kodune. Hommikusöögiks tiba jogurtit, lõunaks tiba jogurtit ning jäätist, õhtuks jogurt ja jäätis. Eile proovisin ka purustatud banaani, mille tegin väga lödiks, aga see ei mõjunud kuidagi hästi ning viskasin menüüst selle välja. Õnneks on teine kõige hullem opijärgne päev möödas ning loodan, et järsku saab täna isegi puljongiollust teha.

Aeg möödub lugedes, magades ja telkust-läpakast filme vaadates. Selline sisutihe päev :-)

kuulmiseni,

August 22, 2010

Kütteperiood läheneb

ehk siis see super soe suvi on meile selga keeramas ning ega see tali kaugel polegi. Eile igatahes panin toas juba dressika selga ning paksud matkasokid jalga. Täna läpaka taga olles tundsin kuidas jäsemed jäävad sundasendis jäigaks ning jahedaks, mistõttu tuleb tihedamini kööki kuuma jooki otsima minna. Jah bääri oli nendel kuumadel suvepäevadel ideaalne koht tsillimiseks. Igatahes kõik märgid ja ka kalender näitab, et sügis ukse taga. Sügis tähendab aga kooliaasta algust. Ja tuleb välja, et homme peaks mul olema 1ne koolipäev omal teisel õppeaastal Aarhus Tech'is. Arvata võib, et ma ei jõua sinna. Ja kindlasti huvitute teadmast mis selle Taaniga siis saab?

Kõik otsad on endist viisi lahtised. Taani on prioriteetides praegu teisejärgulisel kohal, ehk siis prioriteet nr 1 on Tartus tööd leida. Senised otsingud ei ole olnud küll väga intensiivsed, mis nähtub ka sellest, et tööd põle veel. Praegu elan aga selle nimel, et saaks lahti kahest tegelasest, kes mu aktiivust pisut pärsivad. Nende nimed on mandlid ning õnneks juhtub see juba neljapa kui nad jõuga tiritakse välja. Loodetasti tuleb taastumine kiire ning saan sukelduda juba intensiivsemalt tööotsingutesse. Ja kui see kõik nii hästi välja ei tule, siis tuleb ajutiselt Taani minna ja sealt ühe silmaga jälgida Eesti tööturul toimuvat. Loodetavasti nii ei lähe ja saan oma töökoha ikkagi Tartus ja Taanis käiks siis aeg-ajalt mingeid olulisi asju tegemas. Ehk siis selle kolmanda semestri võiks ikkagi ära teha.

nüüd aga trenni, pilatesesse nimelt. Olen võrkpalli vahetanud rahulikuma spordiala vastu.