Tõmbame otsad kokku

See otste kokkutõmbamine on tegelikult juba ammu tehtud, kuid tagantjärgi tahan siiski lõpetada selle Taani loo korrektselt ning pajatada ka oma viimastest seiklustest, lühidalt. Ausalt öeldes kui ma nüüd tagantjärgi oma viimasele nädalale mõtlen, siis oli seal väga palju paanikat, segadust ning siis jälle rahullikust. Vaatamata sellele, et tegemisi ja asjatamisi oli nii palju, et kõik isegi ei mahtunud mu to do nimekirja, oli siiski vahest tore ennast maha rahustada ning sisendada et küll jõuab. See käis eriti mu lõpueksami kohta, sest ma küll jõudsin ilusti meie püha repordi läbi lugeda ja enda osade kohta ka pisut kirjandust põhjalikumalt uurida, kuid teiste osadesse ma väga ei jõudnud süüvita ja motivatsiooni ka enam suurt polnud. Teised tiimikaaslased oli eksamikartuses kõik pinged nii üles kruvinud, et ma lihtsalt tundsin et ma ei suuda nendega järge pidada. Ja tegelikult olin suht enesekindel ka, et kui ma olen nagu nohik enam-vähem kõik loengud kohal käinud ja kaasa mõelnud, siis mida hullu võib eksamil siis juhtuda. Eksami pabina asemel ma muretsesin hoopis selle üle, et kuidas organiseerida kõik oma varandus kas siis Aarhuse'is hoiule või siis ikkagi Eestisse. Ning tuleb tunnistada mul on siiralt hea meel, et kõik Aarhuse eestlased kelle poole pöördusin, tulid mulle appi. Täpselt ei oska öelda, aga arvatavasti nad aitasid/aitavalt mul vähemalt 12 kilo asju Eestisse toimetada. Ise saatsin veel 5 kilose postipaki, mille saatmiskulu osutus palju kõrgemaks kui selle paki tegelik väärtus. Postimajas juhtus nii mõndagi, aga jah..selge on see, et taanis tuleb iga liigutuse eest maksta ja liialt palju on nõuda postitöötajatelt postipaki teipimist ja veel oma teibiga. Aga saadetud ta sai ning mina koos 5 erineva kotiga jõudsin ka kenasti Tallinnasse.

Kui nüüd tulla tagasi projekti juurde, hoidsin pisut põnevust :-)..siis eksam läks väga hästi. Esitlusega oldi väga rahul, sest pakkusime komisjonile igava powerpoint ettekande asemel hoopis näitemängu, kus siis tutvustasime uut toodet ja pisut müügivõtmes. Individuaalne eksam läks ka hästi, jutt jooksis ning vastasin kõigile küsimustele välja arvatud küsimusele mis puudutas meie kodulehe ühte programmijuppi. Kui me eelnevalt olime grupiga teinud ühe ühise õppimisepäeva, et teised tumba-jumbad saaksid ka aru, et kuidas leht kodeeritud on, siis juba tookord ei osanud meie tipp progeja nö lihtsas keeles seda koodi lahti seletada. Lihtsalt ütles, et see on komplitseeritud kood ja see ei ole meie level. Kardan, et siinkohal aitas teda ta boyfriend kes on Lego firmas kõva progeja. Igatahes sai see mu komistuskiviks, aga mis seal ikka tulemus oli 10, mis Taani hindamisskaala järgi on ainult 1 pügalavõrra madalamal kui maksimum. See progeja sai ise 12, fääri saarte kolleeg 10 ja läti tüdruk õiglaselt hindeks 7. Olime rahul, kuigi ma väga ei suutnud oma rõõmu välja näidata, sest kolmapa lõunal ootas mind veel tööpäev muusiku juures ning õhta 7st kui koju jõudsin pidin muretsema et kogu elamine saaks ikka koristatud ning et asjad kotti mahuks. Mis muidugi ei läinud nii libedalt..aga õnneks tulid toredad eesti poisid appi:-) Kuna osade toredate inimestega tahtsin ka hüvasti jätta, siis kogu see pakkimine asjatamine võttis vist kella 3ni öösel aega ja hommikul vara pidin juba ühikameistrile toa ette näitama. Deposiiti ma täies ulatuses kätte ei saa, sest leiti et mu tualett ja duširuum võiks puhtamad olla. Andsin endast parima, aga ei olnud jõudu hakata seal vaidlema, pärast keeratakse veel rohkem.

Töö usaldasin samuti ühele Saaremaa tüdrukule, kes õnneks väisab Eestit nüüd ainult 2 nädalat ning saab kenasti mu otsi jätkata. Aga tööd tegin ma ikka rämedalt viimase päevani. Pärast eksamit kui tegime tüdrukutega väikese õlle ning pidin kiirustades nende juurest ära jooksma, mõtlesin, küll see eestlane on ikka tööori:-)

Aga mis seal ikka..Taani peatükk nüüd suletud..kauaks? selgub juba suvel ja uutes sissekannetes

nägudeni

Peaaegu suvepuhkusel

Ahoi, minuga on kõik korras, nii et pole vaja muretseda, kes juhtumisi seda tegid. Olin lihtsalt väga hõivatud eksami projektiga, aga nüüd meel rõõmus, et suur töö ja vaev on selja taga. Esialgselt sai planeeritud, et võiks ju projekti isegi varem lõpetada, et saaksime päikesepaistelisi päevi varem nautima hakata, kuid jah..alati ei lähe nii nagu tahaks, seda enam et tiimi tööd tuleb teha 3 inimesega. AGa valma ta sai ning võin juba vist pisut reklaamida, et lõpp produkt asub sellel lehel http://nosguild.net/marianne/conrad/index.php . Repordiga lõime samuti rekordi, 116 lehte koos lisadega ning pluss veel eraldi disaini manual'i raamat. Eelnevates sissekannetes vist mainisin et nautisin protsess täiel rinnal, kõik see oli nii peagu projekti lõpuni kuid siis meie kodeerija keeras pisut ära, detailidesse ei lasku, kuid saime kõik kummalise kogemuse osaliseks. Kahju sellest tüdrukust, sest tiimikaaslaseks ei sobi ta kuidagi ning arvatavasti saab ta elus palju kõrvetada, kui ta just vabakutselise teed ei vali.

Aga nüüd on vabadus. Üks taani keele loeng ka veel, aga sellel pole enam tähtsust, mind nii kui nii eksamile ei lasta. Ja kõige suurem üllatus oli täna, kui sain teada, et ma kukkusin 2.mooduli eksamist läbi. Kõik kuulamise ja teksti ülesanded tegin maksimumile, aga kirja kirjutamises põrusin. TEan et ei ole suur grammatikale tähelepanu pööraja, aga lisaks olin ma kasutanud liiga palju saksa keelseid sõnu ning mingi kohustuslik punkt jäi ka kirjas mainimata (ei saanud täpselt aru mida nad tahtsid). Aga pole hullu, kui ma ikkagi tahan seda moodulit lõpetada, siis pean ainult kirja kirjutamise osa uuesti tegema, kuid seda juba sügisel. 'Aga mis sügisel saab, kes seda teab :-)

Aga ei saa me üle ega ümber ilmast. Siis kui projekti kõige kibekiiremad päevad olid, säras päike nii magusalt ja nüüd kui lõpuks väike puhkus käes, ladistab ainult vihma. Loodetavasti homme on ikka parem päev, sest mul nüüd uued tööotsad. Ülemus ikka sama, see muusik, aga mu töövaldkond on laienenud. Olen nüüd ka haljastusspetsialist :-) Tuleb välja, et mu ülemusel kinnisvara jagub, eelmine nädal tegin algust ühel objektil ning täna õhta hilja viis ta mind kuhugi teise kohta, kus põhimõtteliselt üks metsik aed tuleb pisut väärikamaks teha nii et sellele objektile ostja leiaks. Aga igatahes väga muhe ja chill tüüp ning paistab et tal on väga kahju et ära lähen. Täna juba küsis naljatades, et kas ma olen juba oma otsuse ära teinud ja jään ikka Taani :-)

Aga mis veel uudist. Nädalavahetusel sai esimest korda rannas päevitamas käidud, tunnist piisas, et mõnusad randid saada. Aga teel randa juhtusin kogemata Taani kuningannaga kohtuma. Nimelt kuninganna sünnipäeva puhul organiseeris Aarhuse linn nüüd talle vastuvõtu linnas ning ma juhtusin just olema sadama kandis kui ta kuninglik laev saabus. Tegi oma tuntuks saanud lehvitust ning rahvas kisas ja lehvitas vastu. Kena hetk oli, kahjuks ei olnud fotokat kaasas.

Igatahes naudin praegust hetke, kuid vaikselt juba mõtteteis Eestis. 17ndal lennuk, aga 16ndal tuleb ennem eksam ära teha, mis koosneb 15minutilisest grupi ettekandest ning seejärel kutsutakse ühe kaupa sisse ning 20 min pinnitakse sinult kogu aasta tarkus välja või siis pead rääkima nendest teemadest, mis oli sinu vastuda projektitöös.

Trehvab varsti!