June 21, 2010

Tõmbame otsad kokku

See otste kokkutõmbamine on tegelikult juba ammu tehtud, kuid tagantjärgi tahan siiski lõpetada selle Taani loo korrektselt ning pajatada ka oma viimastest seiklustest, lühidalt. Ausalt öeldes kui ma nüüd tagantjärgi oma viimasele nädalale mõtlen, siis oli seal väga palju paanikat, segadust ning siis jälle rahullikust. Vaatamata sellele, et tegemisi ja asjatamisi oli nii palju, et kõik isegi ei mahtunud mu to do nimekirja, oli siiski vahest tore ennast maha rahustada ning sisendada et küll jõuab. See käis eriti mu lõpueksami kohta, sest ma küll jõudsin ilusti meie püha repordi läbi lugeda ja enda osade kohta ka pisut kirjandust põhjalikumalt uurida, kuid teiste osadesse ma väga ei jõudnud süüvita ja motivatsiooni ka enam suurt polnud. Teised tiimikaaslased oli eksamikartuses kõik pinged nii üles kruvinud, et ma lihtsalt tundsin et ma ei suuda nendega järge pidada. Ja tegelikult olin suht enesekindel ka, et kui ma olen nagu nohik enam-vähem kõik loengud kohal käinud ja kaasa mõelnud, siis mida hullu võib eksamil siis juhtuda. Eksami pabina asemel ma muretsesin hoopis selle üle, et kuidas organiseerida kõik oma varandus kas siis Aarhuse'is hoiule või siis ikkagi Eestisse. Ning tuleb tunnistada mul on siiralt hea meel, et kõik Aarhuse eestlased kelle poole pöördusin, tulid mulle appi. Täpselt ei oska öelda, aga arvatavasti nad aitasid/aitavalt mul vähemalt 12 kilo asju Eestisse toimetada. Ise saatsin veel 5 kilose postipaki, mille saatmiskulu osutus palju kõrgemaks kui selle paki tegelik väärtus. Postimajas juhtus nii mõndagi, aga jah..selge on see, et taanis tuleb iga liigutuse eest maksta ja liialt palju on nõuda postitöötajatelt postipaki teipimist ja veel oma teibiga. Aga saadetud ta sai ning mina koos 5 erineva kotiga jõudsin ka kenasti Tallinnasse.

Kui nüüd tulla tagasi projekti juurde, hoidsin pisut põnevust :-)..siis eksam läks väga hästi. Esitlusega oldi väga rahul, sest pakkusime komisjonile igava powerpoint ettekande asemel hoopis näitemängu, kus siis tutvustasime uut toodet ja pisut müügivõtmes. Individuaalne eksam läks ka hästi, jutt jooksis ning vastasin kõigile küsimustele välja arvatud küsimusele mis puudutas meie kodulehe ühte programmijuppi. Kui me eelnevalt olime grupiga teinud ühe ühise õppimisepäeva, et teised tumba-jumbad saaksid ka aru, et kuidas leht kodeeritud on, siis juba tookord ei osanud meie tipp progeja nö lihtsas keeles seda koodi lahti seletada. Lihtsalt ütles, et see on komplitseeritud kood ja see ei ole meie level. Kardan, et siinkohal aitas teda ta boyfriend kes on Lego firmas kõva progeja. Igatahes sai see mu komistuskiviks, aga mis seal ikka tulemus oli 10, mis Taani hindamisskaala järgi on ainult 1 pügalavõrra madalamal kui maksimum. See progeja sai ise 12, fääri saarte kolleeg 10 ja läti tüdruk õiglaselt hindeks 7. Olime rahul, kuigi ma väga ei suutnud oma rõõmu välja näidata, sest kolmapa lõunal ootas mind veel tööpäev muusiku juures ning õhta 7st kui koju jõudsin pidin muretsema et kogu elamine saaks ikka koristatud ning et asjad kotti mahuks. Mis muidugi ei läinud nii libedalt..aga õnneks tulid toredad eesti poisid appi:-) Kuna osade toredate inimestega tahtsin ka hüvasti jätta, siis kogu see pakkimine asjatamine võttis vist kella 3ni öösel aega ja hommikul vara pidin juba ühikameistrile toa ette näitama. Deposiiti ma täies ulatuses kätte ei saa, sest leiti et mu tualett ja duširuum võiks puhtamad olla. Andsin endast parima, aga ei olnud jõudu hakata seal vaidlema, pärast keeratakse veel rohkem.

Töö usaldasin samuti ühele Saaremaa tüdrukule, kes õnneks väisab Eestit nüüd ainult 2 nädalat ning saab kenasti mu otsi jätkata. Aga tööd tegin ma ikka rämedalt viimase päevani. Pärast eksamit kui tegime tüdrukutega väikese õlle ning pidin kiirustades nende juurest ära jooksma, mõtlesin, küll see eestlane on ikka tööori:-)

Aga mis seal ikka..Taani peatükk nüüd suletud..kauaks? selgub juba suvel ja uutes sissekannetes

nägudeni

No comments: