September 29, 2009

Njah..tegelikult olen ma juba sellest üle saanud, aga sellegi poolest tahaksin rääkida pisut Taani täpsusest,kohusetundlikkusest ja abivalmidusest. Võibolla ei saa siinkohal väga üldistada, kuid Taani ja Eesti ametkondade teeninduskultuuri võrreldes teeb Eesti küll pika puuga ära. Seda just kiiruse, kohusetundlikuse ja arvutitundmise vallas.

Üks juhtum on kohe varnast võtta. Nimelt olles suur taani keele huviline, registreerisin ma esimeste seas end keelekursustele, mida uutele välisüliõpilastele pakutakse. Eelmise nädala alguses sain kirja, kus oli mainitud, et samal nädalal toimub mingi kohtumine ning tunnid hakkavad kas eile või siis täna (28 v 29.09). Kuna meil toimus see cabin trip samal ajal, siis sai ka varakult teatatud, et mina ja paar teist kursuslast ei saa osaleda, et kas saame varem läbi tulla või siis kunagi hiljem. Vastust ei tulnud. Kui cabin tripilt tagasi, siis reedel kirjutasin kirja, et millises grupis ma alustan, kas esmaspäevases või teisipäevases. Ei mingit vastust. Esmaspäeval helistasin..mingi ooteliin jällegi..katkestasin ning otsustasin ikkagi meili kasuks, seda enam, et mul oli selle meiliga lisada infot oma vast saadud cpr numbri kohta. Ei mingit vastust. Esmaspäeval läksin kella 16ks sinna kohale, jäin 1 minuti hiljaks, sest see koordinaator oli läinud. Tsekiti mind süsteemist ning öeldi haleda häälega, ma ei tea miks, aga teid pole siin listis. Vahva! Aga öelge oma nimi, ma homme uurin ja kirjutan teile kohe hommikul. Teisipäev, kella 1ks ei olnud ühtegi kirja saabunud. Kirjutasin jälle uue kirja, panin asutuse kõik kontaktid, mis ma sellelt lehelt leidsin (~3). No response. Olin seekord varajasem ning läksin kohale. Administraator päris uudishimulikult, kas tõesti Bent ei kirjutanud teile? Ju tal on siis väga kiire. Läksin selle Benti officisse ning leidsin ta muhedalt vestlemas oma kolleegiga. Minu küsimusele, et miks mind listis ei ole, vastas ta "Te olete 1ne ootelistis!" Mis mõttes, ütlesin et regasin juba ammmu, olen kirjutanud sada kirja, mis peale ta kostis, aga te ei käinud seal kohtumisel, mis eelnevalt toimus ja ma ei saatnud enda esindajat ka sinna. Gruppi saan siis kui keegi eelnevalt registreeritud tudengitest ei tule kohale. Nii et selline karistus, kui oled esimeste seast, annad endast pidevalt märku, aga jah..keegi ei loe kirju või lihtsalt teised reeglid. Olin väga nördinud. Pettununa kõndisin linna raamatukokku, kus siis 2 tundi hiljem leidsin postkastis kirja Bentilt nii mulle kui ka ühe mu kursuslasele, kes oli samas seisus ning meid kutsuti kolmapäevasele loengule. Vähemalt ei jäänud ma oma kursusest ilma..ptüi, ptüi..ei tea mis veel kõik homme toimuma hakkab.
Taanlaste töötempo ja- kultuur ikka üllatab.


Olen mitu päeva üritanud pangakontot avada. Laupäeval see mul ei õnnestunud, sest need pangakontorid mis mulle teele jäid olid suletud. Raamatute tagastamine raamatukokku ka ei õnnestunud, sest need suleti juba kell 14. Esmaspäeval sain raamatutest lahti, aga pangakontot teha ei saanud, sest pangad suletakse kell 16, mil mina nõudsin õiglust seal keelekontoris. Kahtlemata on see praegu alguse asi, et ei ole jõudnud harjuda veel selle taani süsteemiga, kuid mind paneb ikka imestama kuidas taanlased oma asjaajamised saavad korda aetud.

Aga eks ma ürita vaikselt süsteemiga harjuda, muud moodi vist hakkama ei saa...

ps elukoharindel muutuseta. Kuulsin ühte kuulujuttu, et kui muidu alustab iga aasta Aarhuses umbes 40 000 tudengit, siis tänavu olevat see number olnud 70 000. Sestap ka selline elamispindade kriis.

September 26, 2009

Cabin trip

Ahoi!

Nädalake jälle möödunud siin Taani riigis. See nädal läks eriti kiirest eelkõige väikese ekskursiooni/ürituse tõttu, mis meile nädala sees korraldati. Tegemist oli multimeedia disainerite traditsioonilise üritusega, mis sellel aastal tohutu massi tõttu (meid on vist kokku umb 100) korraldati kuskil Saksa piiri ääres asuvates kämpingutes. Väga tore oli Aarhusest paariks päevaks ära minna, seda juba sellepärast, et mul oli võimalus oma toakaaslasele anda paar päeva vabadust- Pillevabad päevad:-). Aga koht iseenesest oli väga tore, elasime kämpingutest, milles oli 2 tuba, kummaskis toas 10 kohta. Osad pidid ööbima ka kuskil peamajas, kus siis põrand oli kaetud madratsidega. Aga kõik oli bueno, kuigi ilma üle võib alati nuriseda. Ilusat sooja sügisilma me seal ei näinud ja kui me tagasi Aarhusesse jõudsime, siis tervitas meid vihmasadu.

Aga ürituse eesmärk oli siis tervitada uusi multimeedia tudengeid ning sotsialiseeruda omavahel. Kuna meil on 4st grupist kaks taani gruppi ja ülejäänud rahvusvahelised grupid, siis pandi rõhku ka sellele, et me integreerusime taanlastega, mis siiski jäi suhteliselt läilaks. Aga lisaks õhtuprogrammile olime tegusad ka päeval, kus toimusid võistlused-osavusülesanded gruppide vahel. Tuli tiimiga laulda kitarri saatel, sudokut lahendada, täpselt 1 kilo puulehti korjata kilekotti, orienteeruda. Põnev. Ma arvan, et rahvusvahelised klassid sulandusid nende mängude tulemusena päris hästi. Teisipäeva õhtuprogrammi ülesandeks oli nende poolt organiseeritud 6-liikmelise grupiga teha 2 minutiline etendus, andes varasemalt 20 minutit ettevalmistusaega. Kuna me saime 18ne võistkonna seas auväärse 3nda koha, siis mainin ka siinkohal meie etenduse sisu lühidalt. Nimelt tegime nii, et kuuest tiimi liikmest 4 on trummid, mis seisavad poeletil ning igal trummil oma hääl. Seejärel tulevad poodi kaks trummarit, kes siis tahavad endale trummikomplekti osta, mõlemad teistivad meie hääli ning siis kumbki võtab endaga 2 trummi kaasa. Järgnealt häälestatakse meid natuke ning siis üritavad 2 trummarit lugu alustada..iga trumm teeb oma häält..ning kui me oleme vaikselt seal juba häälitsenud tuleb muusikakeskusest Safari duo trummilugu peale, mis ei jäta kedagi tuimaks:-) väga lahe, kõigil olid nii erinevad esitused ja arvatavasti oli esikolmikut suht keeruline valida.

Aga paar sõna ka kolmapäeva õhtusest stiilipeost. Nimelt igal grupil oli oma teema, millega peol välja tulla, meie jumalate kõrval oli esindatud veel piraadid, inglid ja kuradid ning teine taani klass vist võttis teemaks multifilmi kangelased...vähemalt nii paistis nende riietusest välja. Kui ma esialgselt kodus olin mõelnud, et võiksin olla Kreeka jumalatest Hera, Zeusi abikaasa, taeva jumalanna, abielunaiste kaitsja, siis kohapeal lähenesin hoopis loovamalt. Nimelt käisin tiigi kaldal hoopis hundinuiasid korjama ning nendest punusin endale pärja pähe ja veel mõned kaunistused ning sündis Goddess of Nature ehk loodusejumalanna. Lina ümber, pärg pähe, vidinad siia sinna, sandaalid jalga ning pidu võis alata.



Väga tore oli näha, kuidas kõik olid ennast ettevalmistanud. Kostüümivõistluses saime neljast grupist teise koha ning ega ka seekord ei puudunud teatud vedelat sorti auhind. Nii mõnigi ei jõudnud reede hommikul kooli:-) Kusjuures need, kes ei tulnud üritusele, meie kursalt vist 3 inimest, on kohustatud kirjutama 3-5 leheküljelise essee teemal miks ma valisin multimeedia disaini kursuse, mis ma ootan sellest jne. Vot selline karistus:-)


Selleks, et väga pikaks ei kisu, teen siikohal pausi. Kuulmiseni!


PS picasawebis on avatud nüüd kaust, kus võib näha Taani pilte

http://picasaweb.google.com/viinamari/DenmarkAarhus#

September 17, 2009

Tegelikult jäi mul üks uudis elukoharindelt edastamata. Nimelt mängisin täna karmi mammit, kes otsustas seda ühikabürood rünnata ultimaatumiga. Eks ma ise uurisin algselt pisut tagasihoidlikumal moel kuna ma hinnanguliselt võiksin koha saada jne kus on väiksed järjekorrad. Aga siis järgmises kirjas alustasin ma nutulauluga, et mind visatakse praegusest elukohast välja ja et mul pole kuskile minna, kedagi ei tunne ja ma olen nii täbaras olukorras...et kas oskate aidata. Ning üllatuseks saabus kiri, mis näitas, et kõik on võimalik. Pakuti kohta alates 1.oktoobrist ühes ühikas, mis on Aarhuse suurim ja asukohal mitte just kõige paremas kohas. Põhimõtteliselt jälle samas araablaste linnaosas. Kuid jah..erinevuseks see, et see on suur ühikas kus on palju rahvusvahelisi tudengeid ning pisut turvalisem ka.

Peaksin vist õnnelik olema, ikkagi mingi oma elukoht paistab silmapiiril, kuid jah..lisaks asukoha mittesobivusele on seal veel vetsud ja dushid ühised mitme toa peale. Mis iseenesest ka pole just kõige hullem..aga jah..nüüd ma ikka mõtlen selle ühika peale mille järjekorras ma olen 44s (kuid mille järjekord ei kahane just kõige kiiremini). Igatahes olen nõutu..toanaabriga vestlesin, et kaua ta mind kannatab veel..ütles et pole hullu..kuigi samas mainis et kõik on selle nõmeda ühika läbi teinud..nii et miks ma peaksin erand olema..

vaatab mis öö toob..hmks peaksin vastuse andma.

Meine Laptop ist kaputt

Neile, kes saksa keelt ei mõista olgu ära tõlgitud, et lause blogi tiitlis tähendab, et mu läptop otsus pildi eest visata. Võibolla on põhjuseks salativesi mis jooksis klaviatuurile. Igatahes hakkasid mingid kummalised teated usb-i kohta iga 10 sekundi järgi tulema ning lõpuks kui ma arvutile restarti tegin siis ei andnud ta enam nöole. Lasen tal pisut puhata ja loodetavasti läheb kenasti. Vastasel korral oleks TÄPE! Kõik Adobe kallid programmid alla laetud ja puha. Aga nüüd ma siin istun korterinaabri uue läpaka taga, mis on maailma kõige ebamugavama klaviatuuriga. Siin pole kliendile kes oskab 10 sõrme trükki kohe üldse mõeldud..enamus aega kulub mul vigade korrigeerimisele. Nimelt klaviatuuri touchpad on ehitatud läpaka vasakusse nurka nii, et tahes tahtmata läheb sul vasakukäe pöial või käelaba selle vasta ning siis on kursor ma ei tea kus. Olen kuraazi täis ning võibolla kirjutan Acer'i firmale tagasisidet.

Aga tänase päeva eredaimaks hetkeks oli vast elamisloa saabumine postilteel. Sellks kulus "kõigest" 17 päeva!Eile olin juba ärevil, et 2 nädalat juba möödas ja ei miskit vastust. Võtsin numbri kätte ning helistasin. Pärast liinil järjekorras olemist sain ma ühenduse, kuid kui ma täpsustasin teemat millest vestelda taha, siis pandi mind jälle ooteliinile ehk umbes 20-25 minutit ooteliini muusikat kuulata ei ole eriti põn ev. Katkestasin ning tuli välja, et see kõne jällegi tühjendas mu telefoni arvet. Aga mis seal ikka täna see llõpuks tuli.

T2na oli ka erakordne päev, kus taani ametnikud töötasid linnavalitsuse registribüroos kella 19ni! Tavaliselt on Taani puhul büroode ja vastuvõtuaegade max kella 2-3ni. Kuid neljapäev on tehtud eriliseks..siis töötavad kontoriametnikud vastuvõtubüroodes kauem..tavaliselt kella 5ni..kuid see 19ne kellaaeg on küll täielik erand..isegi nende enda broshyyr rääkis sellele vastu. Sinna büroosse läksin taotlema endale CPR numbrit, mis on meie mõistes nagu isikukood, kuid eranditega, nt kui ma elukohta vahetan, siis antakse mulle uus CPR number. Kuid CPR avab uksed tööturule, saab keeltekursustele minna, annab tervisekindlustuse, kuukaardid, raamatukogud jne. Kui rääkida jälle targutamisest, oli mul väga lahe vestlus sealse meesametnikuga, kes elamisloalt väljalugedes täpsustas korrust:
- ma näen, et elate 1.korrusel?
* (mina) ei, ma ei ela 1.korrusel, elan 2.korrusel
- ma tean seda maja väga hästi, te elate ikka 1.korrusel
* ma elan selles majas, ma tean et elan 2.korrusel
Siis võttis see ametnik mingi faili lahti, kus oli minu maja numbrid teatud süsteemis, kutsus mind enda kõrvale ning ütles:
- näete numbrid 107-125 on esimesel korrusel
* (ma), ma ei tea mis need numbrid siin näitavad, aga ma tean et elan 2.korrusel
- kui te majja sisenete, siis on ju groundfloor ning siis lähete trepist ülesse oma korrusele?
* (naerdes), appi teil on ju see groundfloori süsteem..ma täitsa unustasin..siis küll elan 1.korrusel :-)
Igatahes mõlemad olime kangekaelsed ja jäime endale kindlaks ja mõnes mõttes oli meil mõlemal õigus, kuigi jah..mina pean siinkohal möödusi tegema. Igatahes oma CPR numbri saan juba järgmine kolmapäev kätte, loodetavasti hakkab nüüd kohe ka tööpakkumisi tulema (vastused minu saadetud meilidele).

Muuseas võin mainida, et soetasin lennukipiletid, nii et 20.detsembril olete kõik oodatud mind lilledega lennujaamas vastu võtma:-) ja küllakutsed, kus pakutakse mõnusat Eesti sööki, oleks ka teretulnud:-)
seniks kuki-muki

September 14, 2009

Kass kes kõndis omapäi

Viimasel ajal on juhtunud päris palju toredaid pisiasju, kuid samas ei midagi suurt ja põrutavat. Elu- ja töökoha rindel on sama seis, pole ühtegi pakkumist saanud. Ühika järjekorras olen triivinud nüüd 42ks.Töörindel olen vähemalt 5 asutusse viinud oma CV, pluss paar edastust e-mailiga ning kahes kohas passib minu cv koos teiste sadade samataolistega kuskil patakas töövahendusfirma lauaserval. Nagu mulle täna öeldi on nõudlus osalise töö järgi kehva majanduskeskkonna pärast tohutult langenud. Kuid mis sa teed? Igatahes loodan, et kui valimiseks läheb, siis kord ka minu elulookirjeldus sealt patakast välja tõmmatakse.

Nädalavahetusel sai pisut Aarhust avastatud. Võtsin fotoka ühes ning läksin mere äärde, kus siis ühe Eesti noormehega, kes samuti 1.semestrit siin, sai mõnusat vaadet nauditud. Lisan mõningad pildid. Arvatavasti avan oma picasawebi kontol ka varsti Aarhuse kausta, kuhu siis parimatest parimad jõuavad. Aga vaatlemisest nii palju, et ma olen ääretult õnnelik, et linn kuhu ma õppima tulin asub mere ääres. Kui nüüd elukoha leiaks ka sinna samma kanti, siis oleks priima. Pühapäeval tegin järelvaatlus seal kandis ning kõrval asuvas metsas leidsin toredad järvekesed mille ümber usinad taanlased jooksevad ning Tivoli, kus siis laste karjed ajasid atraktsiooni nägemata juba külmavärinad peale. Ma arvan, et minu lõbustuspargi külastused said läbi mingi 12 aastat tagasi ühe Tivoli tuuriga. Detailidesse ma ei lasku. Aga sealt samast metsast edasi jalutades, või õigemini läbi mõnusa pöögimetsa jalutades sattusin kohta nimega Mindepark, kus siis avanes idülliline vaade meeletult suure pargile, mida kaunistas 20.sajandi alguse härrastemaja. See muruväljak on seal umbes 2 jalka platsi suurune ning nädalavahetustel haaravad taani pered pikniku korvid ning lähevad mitme generatsiooniga sinna aega veetma. Väga tore oli näha kuidas vanaemad ja vanaisad koos väikeste põnnidega pesapalli mängisid.



Üleüldse olen avastanud enda puhul, et mulle meeldib kõigepealt üksi ringi käia ja uusi kohti avastada ning seejärel võtta seltskond või kamp kaasa ning neid kohti ka teistele tutvustada. Isegi linnapildis. Kui ma uurisin inimestelt, kes siin kauem on olnud, et kust kohast võiksin ma leida kaltukaid, siis kõik jäid mulle vastuse võlgu. Palju ei pidanud otsima kui pea iga päev nende otsa hakkasin komistama..nt täna tööotsingute ajal leidsin 2 kaltsukat. Kaltsuka uudiseid nii palju, et siin on neid 2 sorti, osad on moodsamad ehk siis loe s..ks kallid ning teised on heategevuslikud, kirikukaltsukad. Viimastes on hinnad küll vastuvõtlikumad, kuid see eest kaup on jama, enamasti vanainimeste rõivad ja keraamika pole just kõige huvitavam. Moodsamates kaltsukatest isegi leiaks midagi huvitavat, kuid hinnaklass algab alates 250 dkk-st (kurss on umb 1dkk= 2.1 eek), nii et peletab kohe eemale. H&M-st leiaks juba selle raha eest midagi uut.


Aga koolist ka pisut juttu. Eelmine nädal oli suhteliselt asjalik, meil oli kaks erinevat tundi nädala jooksul- business segmendist oli organisatsiooni kultuuri sissejuhatavad loengud ning intraction-i topicu all rääkisime projekti algfaasidest. Meie programm koosneb muide 4st põhisegmendist: interaction, business, visualization and communication. Visualiseerimise blokiga pidime juba täna algust tegema, aga kuna õpetaja jäi haigeks siis oleme ühe tunni maas. Õpe on väga praktiline, hästi palju kodulugemist, tunnis diskussioonid ning grupitööd antud teemadel. Interactioni tunnis sattusin väga vahvasse grupi, kus siin ungari poiss ei tahtnud üldse rääkida ning rumeenia noormees vähemalt vabandas, et tal oli raske õhtu eile, kuid vaikis samamoodi. Mõtlesin õudusega, kui hakkame projekte tegema ning sa sattud sellisesse "fantastilisse" gruppi. Teatud osas see arendab sind edasi, saad rohkem tööd teha ja õpid rohkem, aga samas oleks ikkagi tore kuulata teiste arvamusi, diskuteerida ning siis parim lahendus välja valida. Igatahes meie grupitöö jätkupäeval hakkas rumeenia poiss rääkima ja loomulikult tuli ta oma ideega välja ega tahtnud sugugi minu tööd aktsepteerida. Vaidlesime päris palju ning seda ka osas, kus tegelikult olime ühel meelel, kuid ei suutnud üksteisest aru saada. Ma arvan et me mõlemad panime tähele kui keeruline on teha koostööd inimesega kellega on sul pea 10.aastat vanusevahet lisaks elukogemusele!!!:-) Tema lähtus eesmärgist, et ah see on kodutöö, teeme ruttu ära ja saadame õpetajale. Ma olin jonnakas ja üritasin pilti struktuuri panna ning pisut targutasin (asja eest) ning küsisin lisaküsimusi tema käest, mistõttu ta sattus paanikasse ja ütles, et nii põhjalikult ka ei ole vaja: NO igatahes lõpuks järgmine päev kui me veel pidime koostööd tegema, leidsime et tegelikult vingumise ja vaidlemise tulemusena saime päris hea töö kokku. Sain veel kommentaari, mida ta ütles õpetajale ja viitas mulle..et this girl is too organized person: Kuna see kogu kodutöö teema läks pisut minu viimase töökoha valdkonda, siis loomulikult olin ma pisut teise hasardiga teemas sees kui tema. Aga lõppkokkuvõttes põnev. Ahjaa..see rumeenia noormees oli ka esimene inimene siin Taanis, kes esitas küsimuse, et miks ma siia Taani tulin, miks mul pole lapsi ja miks ma ei ole abielus!!! Rääkisin talle natuke elust ja elukogemusest, mille peale ta lihtsalt tuimalt kostis..ma küll ei viitsiks nii palju õppida!njah...what can i say!

Aga üldkokkuvõttes läheb kenast, toanaaber pole mind veel välja visanud, kooselu sujub: Üks päev tegime isegi koos kooki, panin ta õunu koorima :-) Kook tuli nätske, aga lauamänguritele käis see küll.

mõnusat värvikat sügist!

September 6, 2009

Aarhus

Möödunud on esimene nädal uues elukoha riigis ning võib öelda, et linn muutub üha armsamaks ja lausa kodusemaks kuigi jah...oma kodust rääkida veel ei saa. Viimaste andmete järgi on mul parimaks positsiooniks 54, mis tähendab et paar nädalat vahest veel ning siis võib soovitud koha saada. Eks paistab. Teine elamispind mis mul praega soolas on, asub araablaste geto rajoonis nimega Brabrand. Need kes piirkonna uudistega rohkem kursis üldsiselt ei soovita sinna kolida, sest nii mõnele võib nt õhta aknast mõni tühi pudel sisse sadada või lihtsalt tehakse su elu põrguks kui sa liiga ülbeks lähed. Need on mõningased hirmujutud mida olen kuulnud, kuid samas vaatab, kui see on esimene koht mida pakutakse, siis ajutiselt võib ju seal elamist proovida. Odav veel pealegi.

Olen täna suht laisk ega viitsi pikalt seletada. Kool põhimõtteliselt pole veel alanud, eelmine nädal oli väga slow ja igav. Uutele tudengitele pakutava programmi raames võiksid nad tõesti rohkem tööd ära teha. See eest üritati meid iga päev kutsuda baari jooma, aga kus sa vaene tudeng lähed. Ühe korra tegelikult isegi läksin ning tõdesin et meie rahvusvahelise multimeedia gruppi A kuulub palju rohkem muhedaid inimesi kes on sarnase taustaga kui minu praegusesse gruppi, mille vanim liige ma muuseas olen!!! Aga vaatab, pole jõudnud ju inimestega veel tutvuda. Igatahes esmaspäeval ehk homme hakkab lõpuks kool ning saab ka asjalikuks hakata. Peale kooli üritan tööd otsima minna ning et loodetavasti tuleb tegus päev.

Seda soovin ka teile!
kuulmiseni
piLLe