Segased mõtted

Mõtted on tõesti hetkel nii segased...aurukatla peaküsimus haarab hetkel teemat mida ma tegelikult tahan, mis on primaarne antud hetkel ja mis mulle rõõmu teeb/toob. Mõtted muutuvad iga päev..olles mõjutatud ilmast, päeval rassitud töötundidest või muudest mõttevälgatustest.

Praegu on aga mõtted kooliteemal taas. Meil hakkas nüüd 3.projekt ja seekord õnnistati mind toreda grupiga. Vähemalt üks grupiliikmetest on sõbranna, kellega koolist vist kõige aktiivsemalt suhtlen, teisi tüüpe nii hästi ei tunne, kuid nad on aktiivsust ja töökust varemgi välja näidanud. Seega olen suhteliselt positiivselt meelestatud. Loodetavasti mu töötunnid koolitööd väga segama ei hakka, kuigi järgmine nädal paistab äärmiselt tihe. Telefoni intervjueerija töö läheb ka nii ja naa..õnneks ei võtnud ma palju töötunde, sest tänu sellele kogemusele tean kui jube on olla maailma kõige tüütavam inimene ning küsida klientide käest küsimusi veepumba markide kohta:-)
Õnneks paljud Saksa ametiasutused kas keelduvad vastamast või siis inimene, kes oleks pädev vastama on koguaeg majast väljas. Paar lõpetatud intervjuud olen ikka saanud ka, kuigi see protsent kogu kõnede arvu kohta on väga väga madal. Ma juba andsin oma hinnangu tööandjale kogu selle uuringu kohta. Mõttetu viis teha sellist uuringut telefoni teel. Aga see selleks, vähemalt väike sissetulek on tulemas..seda küll jaanuaris, kuid ongi hea..muidu järsku kulutab jõuludega ära :-)

Jõuludega seoses, paar nädalat tagasi isegi tuli korraks jõulutunne, aga praegu on see küll üsna soojade ilmadega ja kiire elutempoga kaduma läinud. Uurisin siin ühika kaaslaste käest piparkoogi taigna kohta, mille peale öeldi, et osta valmistehtud küpsised poest. Sain nimekirja 5 erinevast jõuluküpsise sordist ja õnneks Eestis töötanud taani tüdruk teadis mida ma tegelikult otsin- peppernodder'eid. Vaatab, detsembri teisel nädalal võiks juba jõulumeeleolu vaikselt tekitada piparkookidega.

Seniks kuki-muki,
kes geograafia instituudi aastapäevast osa võtavad, neile mõnusat pidu! võin mõtteis teiega (veini)klaasi kokku lüüa :-)

My room

Lubasin postitada siia pildid oma uuest kodust. Tuba on suuruselt päris paras, ainuke asi millel kallal viriseda oleks toa positsioon koridori suhtes. Nimelt asub minu tuba kohe köögi kõrval, mis on aktiivsete köögiürituste tõttu väga heas kuulderaadiuses. Ja mitte ainult, nädalavahetusel selgus ka, et mu tuba asub esimese korruse köögi peal, mistõttu selle seltskonna köögipeod on samahästi kui minu toas. Reede ja laupäev oli selge märk sellest, et mingid abinõud tuleb tarvitusele võtta. Või siis peaksin ise aktiivselt iga reede ja laupäev väljas käima ja jõudma öösel koju kui neil pidu läbi või siis saabuma tina täis nii, et mitte pöörata lärmile ja valjule muusikale tähelepanu. Vaatab kuidas järgmine nädal kujuneb.

Tuleb välja, et mu korruse seltskond on valdavalt taanlased ja loomulikult käib köögis aktiivne taani keele suhtlus. Naiste kontsentratsioon on ülikõrge, olen täheldanud, et paaril meesterahval kes meil korrusel, on mõningad naiselikkud jooned juba :-)Võibolla oli juba ennem..seda ma ei tea. Igatahes tunduvad need naiskad täielikud kodukanad, istuvad köögis, vahivad telekat või lobisevad niisama, koguaeg käib köögi puhastamine ja akent ei tehta kunagi lahti..Selline haudumise ruum. Ükspäev teen katse, kuidas nad reageerivad kui teen akna lahti.

Aga toa sisustamisest veel. Sai nädalavahetusel ISKUst soetatud laud ja põrandalamp. Kuna olin ISKU's üksinda ning kirjutuslaua valikul sai määravaks suurus ja raskus, siis tegin otsuse söögilaua kasuks. Tassisin oma jõul 16kilose laua 2 bussiga koju. Kõige raskem oli busse vahetada ja pärast bussipeatuses koju tassida, sest see suurus ei olnud selline mida saaks kaenlaalla panna. Iga 10 m tagant tuli teha peatus ja puhata. Aga ära ta tõin ja praegu on väga mõnus lõpuks ometi laua taga koolitööd vm asjatoimetusi teha.

Vasakpoolne pilt on siis kui ma oma pampudega sissekolisin, paremal olev pilt on 3 päeva pärast sisse kolimist ja alumine pilt on täna tehtud.

Tervitused! Tiba vähem kui kuu aja pärast olen Eestis!

Ei saa pesu pesemises löögile

Niisiis teine päev uues kodus. Kodu tunnet veel pole, sest tuba näeb suhteliselt kõle välja kahe mööblitükiga. Ühe ja kõige olulisema sain ühika poolt- voodi. Õnneks on nad seda rada läinud, et hakanud uut inventari ühikate jaoks hankima ning sestap sain tuttika voodi. Minu teistele soovidele kahjuks vastu ei tuldud, lauda ja tooli ei pakutud. Kasutasin juhust, et mul on veel selle eelmise ühika võtmed ning läksin uurima mis neil seal keldrisse veel alles on jäänud, lauda küll ei saanud kui see eest ühe Vincent van Gogh'i tooli küll. Ja ülejäänud toasisustusest võtab enda all igasugune tavaar, mida ei ole veel jõudnud loogiliselt kuhugi ära paigutada.

Üldsegi on väga kummaline olla kell 18 kodus. Viimasel ajal lahkun hommikul kell 8 ja kodus alles 7 ja 8 ajal. Täna, siis kui sulle vaatab vastu tühi tuba ja väljas kallab, tuli rammestus peale ja selline kahtlane tunne, et väike haigusevimm hakkab ligi tulema. Võtsingi tee kõrvale ühe pitsi viina, loodetavasti aitab. Ema kootud ja postiga saadetud villased sokid tõmbasin ka esimest korda jalga. Sossu!

Aga uuest elukohast veel rääkides olen eile õhtu ja täna pisut tutvunud korruse kaaslastega ja nad on äärmiselt toredad. Kui mu eelmise ühika rahvas paistis silma sellise üksiku hundi rolli poolest, a la keegi tegi süüa ja siis köögis söömise asemel eelistas seda teha oma toas, siis siin on vastupidi köök on koridori keskus. Põhimõtteliselt on nagu elutuba ja köök ühes, sest telekanurk on äärmiselt mugavaks tehtud ja mis kõige hullem- see ruum on piinlikult puhas. Ma lausa kardan seda,. Valamu kohale oli riputatud silt, et kui sa oled tõbine-haige, siis palun desifitseeri enne käsi, kui hakkad nõudega tegelema. Täna kui 1st korda süüa tegi pesin piinlikult kasutatud nõud ennem puhtaks kui oma söögi kallale läksin. Aga inimesed on väga sõbralikud ja toreded, paistavad minu ealised ja õpivad ülikoolis. Hoopis intelligentsem seltskond. Eile tutvusin ühe toreda trullaka taani tüdrukuga, kes on töötanud Eesti Taani Instituudis ja spetsialiseerunud vene keele õpetamisele, lisaks ajaloohuvile. Ja mis kõige ägedam, tal oli kaelas sini-must-valge sall ja seljas skaudi särk, kus oli hunt kriimsilma logo:-) Maailm on ikka väike. Ja ta lubas mind kõiges aidata ehk siis arvan et enne taani eksamit lähen temaga vestlema, ta jättis sellise tüüpilise õpetaja mulje. Kui midagi tähtsat öelda oli võttis paberi ja pastaka ning kas joonistas või kirjutas ülesse. Teised on ka väga toreded, üks taani tüdruk kellega külmkappi jagan, kirjutas juba mulle esimesel päeval tigukirja, et loodetavasti ma ei pahanda, et ta külmkapis asjadele parema paigutuse leidis:-) Tore.
Kui nüüd laua ka saaks, siis oleks bueno. Käisn täna kasutatud asjade poes vaatamas, aga leidsin sealt ainult selliseid madalaid telekalaudu, aga kirjutuslauda ei olnud kuskil kohata. Eks ma kannata nädalavahetuseni, siis jõuab rohkem ringi vaadata.

Egas midagi,
olge ka tublid!

Ahjaa..pesumasina teema..selle ühika inimesed on ikka väga usinad. Olen täna mitu korda jooksnud alla keldrikorrusele et pesu pesta, aga kogu aeg jõuab keegi ette. See on väga kummaline olukord, sest eelmises ühikas oli võibolla ainult nädalavahetusel selline seis, kus peab võibolla ühe pesu järgi ootama. Lähengi tsekin nüüd, kas saab löögile või ei.

Kõik meil uus novembrikuus

Ahoi!

Tänase sissekandega tahaksin anda märku, et igasugused postkaardid, kirjad ja muud pakid on teretulnud nüüd uuel aadressil-
Risdalsvej 40-118, 8260 Viby J, Aarhus, Denmark.

Alates homsest saan lõpuks ometi oma elamise ehk siis toa ja dushiruumi ning muid ruume jagan teiste korrusekaaslastega. Selgusetu on veel kas ma pisut mööblit ka saan, aga jah..loodetavasti sealsed keldrid peidavad midagi sobilikku. Nädalavahetusel sai JYSK'i ja IKEA'd külastatud ning selline mõnus kodu sisustamise tunne tuli peale, läksin nii detailseks, et mul on romantikaks isegi küünlad ja veiniklaasid nüüd :-) Lisaks on mul nüüd suured ootused õppimise suhtes, et suudan omas kodus end pisut rohkem motiveerida. Loodetavasti saan ikka laua ja ei pea põlvedel oma koolitööd tegema nagu senini peaaegu toiminud on. Eelmine nädal kolis siia kanti veel üks kursavend, eestlane, nii et kui endal viitsimist pole, siis saab alati koos süüa teha või siis ühiselt filmiõhtuid korraldada jah..põnev.

Koolirindel ei ole midagi põnevat pajatada..järgmine nädal 2 vaba päeva ja siis tuleb vist 2 uut loengut. Aga jah..tunnen et elan rohkem tööinimese elu kui tudengi elu. Vaibakaupmehe pajatustest ei taha väga pikalt rääkida..mul oli väike intsident ta pojaga ja palgamaksmise küsimuses. Tahtis teine mulle natsa tünga teha, aga ma ei jätnud oma jonni..ning siis loomulikult jooksis ta ülesse isa käest küsima, et kas tal on õigus..ning teades et ta niikuinii tuleb alla tagasi väitega, et isa ütles sama mida tema, lippasin talle kohe järele. Isal oli tegelikult suva..küsimus oli tunnipalgas ja 5 taani krooni erinevuses, kuid jah..põhimõtte küsimus, kui isa oli sellise veksli välja käinud ja ta isegi kirjutas selle numbri paberile, siis miks ma ei tohiks jonnida. Loomulikult sain oma tahtmise ja kui ma too õhtu sealt poest lahkusin, pea pisut norgus, ütles mulle see noormees "You don't have to be sad!!!" (ehk siis, ma ei peaks olema õnnetu!). Ok võibolla pisut näitlesin ka, aga selline valmisolek pettusteks pisut muserdab ju ikka. Vaatamata selle perekonna friiklustele, olen avastanud, et tegelikult see peremees on päris terane ja tark, teab väga palju maailma asju ja Eestist ka päris huvitavaid fakte. See eest ta 26-aastane poiss jätab küll rumal mulje, arvan et tal pole õrna aimugi kus Eesti asub. Kui on mingi Eesti teema arutelus, siis ta alati võtab mingeid vene näiteid. Õõvastav.

Sain veel ühe tööpakkumise reedel, see on pisut teistlaadi, kontoris töötamine ja turu-uuringu korras saksa kundedele helistamine. Põhimõtteliselt 2-nädalane projekt ja lubasin anda ka oma osaluse selles. Loodetavasti mu saksa keele oskus on selleks piisav.

Kuigi praegu ei ole elul midagi viga, tunnen siiski et tahaksin Eestis olla (võibolla see vihmane ilm muserdab pisut..ja räägitakse selline pidigi Taani talv olema). Hirmus kahju, et geograafia instituudi aastapäeva juubel jääb tänavu mul nägemata. Aga jah..elab üle:-)

Kõike kaunist

Tervitan

busy nädal

Möödumas on ülikiire nädal, lisaks koolitundidele tegin ka nädala lõpul meeletu tuhinaga töötunde. Võin öelda, et selle nelja päevaga rassisin kahel töökohal nii palju, et peaaegu kuu üür sai kokku, kuigi jah..makse ei ole ma veel maha arvestanud.

Selle vaibakaupmehe juures on kummaline, kuid samas jällegi huvitav kogemus. Kui ma alguses arvasin, et ainult peremees on kiiksuga pedant ja et poeg normaalne, siis tänase päevaga võin küll möönda, et nagu isa nõnda ka poeg. Mõlemad teevad head nägu ja iga lause lõppu panevad "Please" kuid samas see kuidas nad targutavad, käske jagavad on küll väga sarnane üksteisele. Ausalt öeldes esimestel päevadel mõtlesin küll, et sellises kohas ma kaua vastu ei pea, sest ma ei suuda oma suud kinni hoida, kui mul on midagi tagataskus vastuseks öelda. Aga nüüd ma isegi naudin mingeid hetki. Täna näiteks oli põnev kokandustund. Esiteks aitasin peremehel lõunat teha, ok minu panus oli pikem olla köögiviljade jm kraami tükeldaja. Õhtul aga oli tal mingi klient all ning siis ta andis mulle juhtnöörid väikeste frikadellide või kotlettide tegemiseks. Ühesõnaga nagu alati, näitas ja seletas mulle ette ja taha kuidas sõtkuda ja kuidas pallikesi teha. Kui mul kõik kuulikesed olid valmistehtud ja juba potti tulele pandud, astus ta sisse ning teatas, et kas ma käskisin sul nii suured teha! Niigi tegin hullult pisikesed. Tuli välja, et ta tahtis mingeid imetillukesi ja need minu suured ju ei sobi tema planeeritud toidu jaoks. Ma ei tea mis ta plaan täpselt oli. Ühesõnaga võttis poti tulelt ja tegime minu pallikesed pooleks, nii et saime topeltkoguse. Siis kontrollküsimused, kas sa ikka sõtkusid 5 minutit?miks sibulatükid nii suured on? jne..Ta käskis mul sibulat riivida, aga see oli nii kreisi, kartsin et riivin endal sõrmed otsast, sestap kasutasin nuga tükeldamiseks. Ok pani siis teine tulele ning järgnevad uued kommentaarid: "No vaata millised nad välja näevad, sa ikka ei sõtkunud 5 minutit? tänu suurtele sibulatükkidele ei ole kuulikestel enam vormi. Ma pean oma külalistele uue laari tegema, et võibolla saab neid kunagi hiljem kasutada (lubas külmikusse panna)." Väga naljakas, loomulikult pobisesin ma iga kommentaari järgi midagi enda poolt:-) Temast ja tema perekonnast oleks jube palju rääkida, võiks isegi raamatu kirjutada.

Võin veel mainida, et üks päev oli mul üleesandeks teda aidata auto pesemisel ja automobiiliks ei ole miskit muud kui süsimust Bentley. Mõni võibolla annaks selle kogemuse eest ma ei tea mida, aga mind see väga ei erutanud, ei osanud väga hinnata seda võimalust. Mäletan keskkooliaegsest seltskonnast ühte poissi, kes reisipilte vaadates ei jälginud mis esiplaanil toimub, vaid pigem mis autod liikusid või seisid objekti kõrval või taustal. Loomulikult tuli poisi suust ka välkkiirelt andmed mootorsõiduki nime, silindermahu jne omaduste kohta. Lisaks nendele tööülesannetele käin ma veel koeraga jalutamas:-) (tundub ära hellitatud koer), koristan, aitan poes neid- kui kliend on poes ja tahab sortimenti näha, siis abistan vaipade tõstmisel:-) Töö paistab vähemalt mitmekülgne.

AGa nüüd on aeg punkt panna.
Ahjaa...ükspäev juhtus veel midagi kummalist. Nimelt minu esimene ülemus uuris kas mul elukoht on juba olemas, sest ta tahtis mulle pakkuda oma kinnisvarast ühte keldrikorterit. Miks see pakkumine nii hilja pidi tulema. Mul ju kõik deposiit ja üür juba makstud ja peaksin järgmine esmaspäev ühikasse sisse kolima. Ühesõnaga oli ta plaan selline, et ma käin tema kinnisvarades koristamas ja nende töötundide eest saan seal korteris elada. Loomulikult ei teeni ma niipalju, et see üür oleks näiteks võrdväärne sellega mis ma nüüd ühikas maksma hakkan. Aga jah..kurb on see, et mul depo makstud ning homme helistan ja uurin kas vajadusel on võimalik seda tagasi küsida, kuigi kahtlen selles. Korter ise asub kesklinna lähistel, nii et hiiglama hea võimalus jookseb käest ning loomulikult ei mingit deposiiti kah.

Igatahes kuuleb-näeb, nüüd panen küll punkti ärr, ja siit ta tuleb.

Abiks tuleb facebook!

Võib öelda, et minu töö kannab lõpuks vilja. Nimelt täna kui me parasjagu oma fotoseltskonnaga tulime pildistamisretkelt (külm, rõske, terve päev sadas vihma) helises mu telefon. Voila!järjekordne tööpakkumine! Tuli välja, et üks noor naisterahvas otsib oma isale koristajat ja kuna nad leidsid mu kuulutuse poest ja ma oskan saksa keelt, siis sellepärast nad mulle helistasidki.
Kuna nad tahtsid minuga kohe vestelda, siis läksin läbimärjana ja külmavärinaid trotsides nende poole. Tuli välja, et see peremees kes otsib koristajat peab vaibakauplust 3.korrusel pluss siis erakorrus, kus ta ja ta 2 täiskasvanud last elavad.

Väga kummaline oli vestlus selle Prantsusmaalt pärit kuid araabia sugemetega peremehega. Ta teavitas miks ta mind valis. Nimelt: a) olin kuulutuses märkinud, et oskan saksa keelt, b) ta vaatas mu facebook'i!!! ja leidis, et mu sõpruskond on väga laiahaardeline ja huvitav :-) c) mul on sõbraks 4 iraaklast, d) ma olen eestlane- ta olevat 4 korda Tallinnat külastanud ja võrreldes 3 balti riigiga tundus talle Eesti kõige sümpaatsemana. Kiitis Eestit maa ja taevani, mingi hetk hakkasin juba kahtlema kui ausad need araabia inimesed on? Eriti siis kui ta väitis, et nad panid ametliku kuulutuse välja ja said 180 vastust, aga nad valisid hoopis mind!

Igatahes alustan juba neljapäeval ja töö on väga laiahaardeline, sest mul tuleb isegi poes neid aidata. Vaatab kui suure osa see moodustab. Kui ma pean hakkama ka müügiinimeseks, siis tuleb tunnitasu küll ümber mängida :-)
Kusjuures esimeselt ülemuselt sain veel paar väikest tööotsa, nii et olen varsti väga bisi, kuid loodetavasti leian mahti blogisse ikka paar rida kirjutada.

Tervitused!

Taani muusikat

Väike tutvustus Taani muusikamaailma. Tegemist on tegelikult suhteliselt vana hittiga, mida müüdi meeletutes kogustes. Üks kursakatest tuli ükspäev sellega välja, mõtlesin et saadan ka teile tutvumiseks. See bänd on noppinud üsna palju auhindu Taani muusikaturul.