Niisiis teine päev uues kodus. Kodu tunnet veel pole, sest tuba näeb suhteliselt kõle välja kahe mööblitükiga. Ühe ja kõige olulisema sain ühika poolt- voodi. Õnneks on nad seda rada läinud, et hakanud uut inventari ühikate jaoks hankima ning sestap sain tuttika voodi. Minu teistele soovidele kahjuks vastu ei tuldud, lauda ja tooli ei pakutud. Kasutasin juhust, et mul on veel selle eelmise ühika võtmed ning läksin uurima mis neil seal keldrisse veel alles on jäänud, lauda küll ei saanud kui see eest ühe Vincent van Gogh'i tooli küll. Ja ülejäänud toasisustusest võtab enda all igasugune tavaar, mida ei ole veel jõudnud loogiliselt kuhugi ära paigutada.
Üldsegi on väga kummaline olla kell 18 kodus. Viimasel ajal lahkun hommikul kell 8 ja kodus alles 7 ja 8 ajal. Täna, siis kui sulle vaatab vastu tühi tuba ja väljas kallab, tuli rammestus peale ja selline kahtlane tunne, et väike haigusevimm hakkab ligi tulema. Võtsingi tee kõrvale ühe pitsi viina, loodetavasti aitab. Ema kootud ja postiga saadetud villased sokid tõmbasin ka esimest korda jalga. Sossu!
Aga uuest elukohast veel rääkides olen eile õhtu ja täna pisut tutvunud korruse kaaslastega ja nad on äärmiselt toredad. Kui mu eelmise ühika rahvas paistis silma sellise üksiku hundi rolli poolest, a la keegi tegi süüa ja siis köögis söömise asemel eelistas seda teha oma toas, siis siin on vastupidi köök on koridori keskus. Põhimõtteliselt on nagu elutuba ja köök ühes, sest telekanurk on äärmiselt mugavaks tehtud ja mis kõige hullem- see ruum on piinlikult puhas. Ma lausa kardan seda,. Valamu kohale oli riputatud silt, et kui sa oled tõbine-haige, siis palun desifitseeri enne käsi, kui hakkad nõudega tegelema. Täna kui 1st korda süüa tegi pesin piinlikult kasutatud nõud ennem puhtaks kui oma söögi kallale läksin. Aga inimesed on väga sõbralikud ja toreded, paistavad minu ealised ja õpivad ülikoolis. Hoopis intelligentsem seltskond. Eile tutvusin ühe toreda trullaka taani tüdrukuga, kes on töötanud Eesti Taani Instituudis ja spetsialiseerunud vene keele õpetamisele, lisaks ajaloohuvile. Ja mis kõige ägedam, tal oli kaelas sini-must-valge sall ja seljas skaudi särk, kus oli hunt kriimsilma logo:-) Maailm on ikka väike. Ja ta lubas mind kõiges aidata ehk siis arvan et enne taani eksamit lähen temaga vestlema, ta jättis sellise tüüpilise õpetaja mulje. Kui midagi tähtsat öelda oli võttis paberi ja pastaka ning kas joonistas või kirjutas ülesse. Teised on ka väga toreded, üks taani tüdruk kellega külmkappi jagan, kirjutas juba mulle esimesel päeval tigukirja, et loodetavasti ma ei pahanda, et ta külmkapis asjadele parema paigutuse leidis:-) Tore.
Kui nüüd laua ka saaks, siis oleks bueno. Käisn täna kasutatud asjade poes vaatamas, aga leidsin sealt ainult selliseid madalaid telekalaudu, aga kirjutuslauda ei olnud kuskil kohata. Eks ma kannata nädalavahetuseni, siis jõuab rohkem ringi vaadata.
Egas midagi,
olge ka tublid!
Ahjaa..pesumasina teema..selle ühika inimesed on ikka väga usinad. Olen täna mitu korda jooksnud alla keldrikorrusele et pesu pesta, aga kogu aeg jõuab keegi ette. See on väga kummaline olukord, sest eelmises ühikas oli võibolla ainult nädalavahetusel selline seis, kus peab võibolla ühe pesu järgi ootama. Lähengi tsekin nüüd, kas saab löögile või ei.
Üldsegi on väga kummaline olla kell 18 kodus. Viimasel ajal lahkun hommikul kell 8 ja kodus alles 7 ja 8 ajal. Täna, siis kui sulle vaatab vastu tühi tuba ja väljas kallab, tuli rammestus peale ja selline kahtlane tunne, et väike haigusevimm hakkab ligi tulema. Võtsingi tee kõrvale ühe pitsi viina, loodetavasti aitab. Ema kootud ja postiga saadetud villased sokid tõmbasin ka esimest korda jalga. Sossu!
Aga uuest elukohast veel rääkides olen eile õhtu ja täna pisut tutvunud korruse kaaslastega ja nad on äärmiselt toredad. Kui mu eelmise ühika rahvas paistis silma sellise üksiku hundi rolli poolest, a la keegi tegi süüa ja siis köögis söömise asemel eelistas seda teha oma toas, siis siin on vastupidi köök on koridori keskus. Põhimõtteliselt on nagu elutuba ja köök ühes, sest telekanurk on äärmiselt mugavaks tehtud ja mis kõige hullem- see ruum on piinlikult puhas. Ma lausa kardan seda,. Valamu kohale oli riputatud silt, et kui sa oled tõbine-haige, siis palun desifitseeri enne käsi, kui hakkad nõudega tegelema. Täna kui 1st korda süüa tegi pesin piinlikult kasutatud nõud ennem puhtaks kui oma söögi kallale läksin. Aga inimesed on väga sõbralikud ja toreded, paistavad minu ealised ja õpivad ülikoolis. Hoopis intelligentsem seltskond. Eile tutvusin ühe toreda trullaka taani tüdrukuga, kes on töötanud Eesti Taani Instituudis ja spetsialiseerunud vene keele õpetamisele, lisaks ajaloohuvile. Ja mis kõige ägedam, tal oli kaelas sini-must-valge sall ja seljas skaudi särk, kus oli hunt kriimsilma logo:-) Maailm on ikka väike. Ja ta lubas mind kõiges aidata ehk siis arvan et enne taani eksamit lähen temaga vestlema, ta jättis sellise tüüpilise õpetaja mulje. Kui midagi tähtsat öelda oli võttis paberi ja pastaka ning kas joonistas või kirjutas ülesse. Teised on ka väga toreded, üks taani tüdruk kellega külmkappi jagan, kirjutas juba mulle esimesel päeval tigukirja, et loodetavasti ma ei pahanda, et ta külmkapis asjadele parema paigutuse leidis:-) Tore.
Kui nüüd laua ka saaks, siis oleks bueno. Käisn täna kasutatud asjade poes vaatamas, aga leidsin sealt ainult selliseid madalaid telekalaudu, aga kirjutuslauda ei olnud kuskil kohata. Eks ma kannata nädalavahetuseni, siis jõuab rohkem ringi vaadata.
Egas midagi,
olge ka tublid!
Ahjaa..pesumasina teema..selle ühika inimesed on ikka väga usinad. Olen täna mitu korda jooksnud alla keldrikorrusele et pesu pesta, aga kogu aeg jõuab keegi ette. See on väga kummaline olukord, sest eelmises ühikas oli võibolla ainult nädalavahetusel selline seis, kus peab võibolla ühe pesu järgi ootama. Lähengi tsekin nüüd, kas saab löögile või ei.
No comments:
Post a Comment