Projekt

ja eelnevale sissekandele lisaks kolmapäeval lõppes meil selle semestri teine projekt, mis seisnes HTML ja CSS kasutades oma portfooli loomises. Kuna hinnatakse ainult koodi, siis ma väga suurt sisule tähelepanu ei pööranud. Ja lõpuks läks üldsegi nii, et lõpetasin oma projekti tund aega enne tähtaega, sest olles perfektsionist palusin ma õpetajalt pisut nõu paari iluvea parandamiseks ning asi päädis sellega, et õppejõud keeras mul ühe lehe täitsa tuksi ning siis laiutas käsi ning ütles, et ta ei tea kuidas seda parandada. Kenakene küll..pusisin pool tundi ning siis sain taastada esialgse versiooni, mis ei olnud tegelt sugugi nii hull. Aga siis saabus jällegi õppejõud mu juurde, kes teatas, et oli mu koodi uurinud ning leidis arvatava vea ning keeras jälle lehe tuksi. Õnneks suutsin ta õigel ajal peatada, nii et ctrl Z mitukorda tehes sain oma kättetöö tagasi. Ühesõnaga postitan selle lehe aadressi siia, kuna see on peaaegu esimene koduleht, siis loomulikult on see väga tagasihoidlikult tehtud. Järgmine nädal hakkavad Dreamweaveri tunnid, siis saab hakata normaalsel viisil veebilehti looma. Ehk vaatab siis kas hakkan täiendama vana või loon uue ja parema.

Siin ta on- Pille portfoolio

Kaubandus-turundus-teenindus

Tänase sissekandega tahaksin ma pajatada jällegi Taani iseärasustest seda kaubandus-turundus-teeninduse vallast. Olen pikemat aega jälginud poodides olevaid hinnapakkumisi ning jõudnud järeldusele (tegelikult juba ammu), et üksi elava inimese majapidamise ja toidukulud Taani riigis on suhteliselt kõrged. Kogu Taani kaubandusvõrk on ülesehitatud superpakkumistele. Nt nad ei müü hambapastat ühe kaupa, vaid pakend on tehtud 2 jaoks. Kui tahad osta veini, siis ostes 3 või 6 veini saad hea hinna, tahad osta lakritsa pulka, võta 8, siis saad tükihinnaks 2.50 3.50-ne asemel. Kui elaks suuremas kohas ja rohkem inimesi, siis võibolla tõesti oleksid need superlahendused, aga mul, kes ma elan veel ikkagi riidehunnikuotsas, pole kuhugi seda tagavaratoitu pista. Ühesõna üksikule tarbijale on elu väga keeruliseks tehtud. Täna plaanisin kartuliroa sisse osta mingit lihakraami-mission impossible, pakendid on nii suured, et pool sellest hakklihast tuleb mul ära visata või see lihtsalt läheb hallitama. Osta 2 pakki kanafileed, siis tuleb pakihind soodsam, aga mida ma teen 2 paki fileega, mis seisab maksimum paar päeva. Lõpuks lahendasin olukorra ning ostsin peekoniviile.. märkasin kollast silti- Tilbud (tähendab allahindlust), ahjaa..sain lausa 2 pakki:-)Vahest võib ju lubada.

Teiseks mis mind kummastas on Taani raamatukogude nahaalsus või siis äriiva. Nimelt puhtjuhuslikult kui ma läksin järjekordset filmi Aarhuse linnaraamatukogust võtma näitas iselaenutusekraan, et olen raamatukogule 20dkk võlgu. Alguses ei saanud ma tuhkagi aru, et mis see on nr 20 tähendab, kuid jah..hiljem mõikasin, olin laenutanud 2 teavikut ning jäin vist ühe päeva hiljaks tagastamiga ning selle päeva eest kukkus kohe 20raha. Pärast kui tutvusin raamatukogu maksude sedeliga tänasin end, et raamatud ühel päeval võtsin..muidu oleks mõlema teaviku eest 20 raha küsitud. Njah..sellega tuli loomulikult meelde Eesti raamatukogude maksud, Tartu linnaraamatukogus on/oli see vist 1kr. Hiljem rääkisin ühe taanlasest multimeedia tudengiga, kes väitis et lausa üks raamatukogu saal olevat ehitatud rahade eest, mis saadi võlgnike käest. Vot niimoodi distsiplineeritakse ja pressitakse tudengitelt raha välja.

Kolmas lugu oleks panganduse teenindusvallast. Kolisin oma paberitega lõpuks teise panka ning lasin seal konto avada, mis läks koos pangakaardi ja paroolide saamisega 2 nädalat. Nordea pangas, mille klient ma nüüd olen, käib väga kummaline teenindus. Suures saalis istuvad töötajad kirjutuslaudade taga ning esireas on 2 teeninduslauda, millest 1 töötab. Võtan lipiku, et minna teenindaja jutule. Ootan, sest seal on järjekord. Saan letti ning teatan näitsikule, et soovin kontot avada. Näitsik vastab, oi siis te peate mu kolleegiga rääkima, minge sinna laua taha, näitab käega tühja baariletitaolise laua poole. Lähen sinna, passin..lõpuks suvatseb üks kaugel istuv naisterahvas telefonikõne lõpetada ning minu poole astuda. Kõik see stsenaarium kordub kui ma lähen oma dokumentidele järgi (ps kui mind nädala pärast tagasi kutsuti, siis loomikult ei saanud ma ei pangakaarti ega pin koode). Nii hämmastav, et kas pangakliente ja potentsiaalseid pangakliente käib seal nii vähe, et ei ole mõeldud eraldi luua nupp a la muud pangateenused vms, et ma ei peaks passima nagu loll seal tühja laua tagasi. Aga jah..mis seal ikka..that’s how it goes in Denmark. Sellised iseärasused teevad juba nalja. Järgmises Taani iseärasuste numbris võin pajatada miks on õige ja täpne elukoha aadress Taanis nii vajalik. Seniks kuulmiseni!

Good news

Tegelikult tahtsin pajatada teile oma fantastilisest nädalavahetusest kui ma külastasin 2 uut linna ja maapiirkonda siin Taani riigis, kuid uued uudised tulevad nii kiirelt peale, et ei jõua vanugi enam lahata. Kurioosumiks võiks nimetada seda, et minu laupäevase töö otsingute aktsioonile tuli lõpuks vastukaja. Valisin mereäärse kandi, kus on uhked villad ning postitasin seal laupäeval oma tööotsimiskuulutusi (taani keelseid!). Kuna enamus olevat seal ettevõttete villad, siis ei lootnud ma ennem kui esmaspäev mingit tagasisidet saada. Ja üllatus oli suur kui eile täpselt taani keele loengu ajal tuli mulle taanikeelne kõne ja esimene tööots. Lahe.

Läksin täna uurima- mis ja kuidas ning juhtus nii, et hakkasin ka kohe tööle. Koristasin paar tundi ühe Aarhuse muusiku/kunstniku kodu-stuudios. Pole ammu nii agaralt koristanud, et lausa lihased on väsinud. Peter'il olevat eelmine koristaja kuhugi rändama läinud ning nüüd vajas uut. Ma ei küsinud millal viimati koristati, aga jäi mulje, et päris ammu, sest koerte s..a junnid olid vaibakülge nagu keevitatud. Tegelikult meenutab kogu see lugu mulle pisut Iirimaad, kus ma siis samuti olin nö koduabiliseks ühe üksiku meesterahva juures, kelle parimateks seltsilisteks on koerad (seekord siis Malla ja Kalla). Vestluses selgus, et tegelikult on sellel meesterahval ka 22-aastane laps, kes olevat väga andekas veebidisainer, iseõppinud. Tütar olevat tal ka 2 plaadikogumiku kaanekujundused teinud. Sain ühe plaadi täna kaasa, kuulan mis muusikaga see mees viljeleb. Ja ei saa mainimata jätta Steinway klaverit, lisaks 6 kitarri ja igas toas 3 maali pluss maalid, mis seisavad lihtsalt seina ääres. Huvitav. Kahju ainult, et mul nädalas nii vähe tunde tuleb, järgmine külastus alles nädala pärast.

Lisaks veel üks uudis, ei tea kas olen sellel juba peatunud, kuid sain ka eelmine nädal ühika pakkumise. Loomulikult vastasin, et olen nõus selle vastu võtma, kuid rohkem tagasisidet ei ole sellele järgnenud. Ühikas on see sama kus ma praegu viibin, ainult teine hoone, nii et kolima ei pea väga kaugele. Aga oma elamist ootan juba pikki silmi, paistab, et oleme vaikselt korterinaabriga üksteisest väsinud.

Vot sellised toredad uudised. Ilm on ikka kena, kuldne, päikseline. Koolis tutvume HTML-iga, mis on samuti põnev. Järgmine nädal juba uus projekt, seekord ainult 2-päevane ja individuaalne.

Aeg pikutisse minna.

Lisan kunagi ka oma nädalavahetuse tähelepanekud koos mõningate piltidega.

i'm mad...

Ma ei soovi oma blogist teha vahendit oma negatiivsete emotsioonide välja elamiseks, kuid paraku oli blogi kirjutamine mu tänases päevakavas ja tuju on mul selline nagu ta praegu on, siis olge valmis mõningaseks virinaks ja vinguks. Kogu selle Taanis oleku ajal pole ma kordagi tundnud end nii vihasena ja solvununa kui praegu. Kindlasti teeb teile see nalja, aga mu esimene porgandikook, mida ma tegin leedukeelse retsepti järgi laideti nii haledalt maha. Tegelikult ei tohiks ma üldse end puudutatuna tunda, sest mu korterinaaber on nõus teiste korrusekaaslaste ees veidi napsuses olekus alati kõike suust välja ajama. Aga kui keegi ütleb et su kook on sitt, siis see pisut riivab küll. Samas kõige rohkem õgis neid koogitükke just see sama isik, kes sellele koogile selle eelpool mainitud nime pani. Paistis, et talle sitt väga maitses. Midagi läks selle retseptiga tõesti nihu, google translator ei olnud just kõige parem abimees ka. Minule maitses igatahes küll:-)

Muidu kooliteemadest nii palju, et meil algas töö projektiga. Töö käib tiimis ning mul on kokku 3 tiimikaaslast. Ülesanne, mille me saime on väljakutsuv. Lisaks olemasoleva veebisaidi analüüsimisele erinevatest vaatenurkadest, tuleb meil luua oma ettevõte, kes pakuks enam vähem sarnaseid lahendusi, kuid muidugimõista effektiivsemalt. Seega lisaks organisatsiooni väljamõtlemisele, identiteedi loomisele, tuleb meil ka oma ettevõttele veebilehe esileht ja üks lisaleht kujundada, pluss veel logo. Aega on selleks kolmapäevani. Olen pisut mures nagu alati, sest tiimitöö on äärmiselt keerukas erinevatest kultuuridest ja erineva taustaga pärit inimeste seas. Kõige raskem on teha koostööd nö kõige nooremaga meie tiimis, kes on äsja keskkoolist tulnud ja ei tea ööd ega mütsi mida tähendab aeg, planeerimine, analüüs, iga ühe panuse andmine. Teistega on pisut toredam ja põnevam diskuteerida, kuigi aega ei oska samamoodi hinnata ja kodutöid ka ei tee, vaid kommenteerivad olemasolevat (ehk siis minu poolt juba kirja pandut). What can i do? Kahjuks pean ma olema kuri nõid ja piitsutama neid ning tuletama neile meie eesmärki meelde.

Muidu on kõik bueno. Sain siin vahepeal Eestist paki, aga ennem paki saabumist jõudsin loomulikult postimajas väikese skandaali teha, et kus mu pakk on!!!Aitäh koduaia pirnide eest, see oli nö see pirn (või üllatus), mida ma ootasin oma nimekirja väliselt. Aga olgu..loodetavasti tuleb põnev nädal.

Andke märku mis põnevat teil seal Eestis toimub (mida meediakanalid ei edasta)?

Tervitused/kallid

Pille

Sügis (Efterår)

Ahoi! Mõnusat sügist teile! Nagu ma lehtedest lugeda võin ei ole Eestis sügisene ilm just väga kiita- raheterad ja lörts ja torm. Meil siin ilm samuti tormine, tuul on nii tugev, et kisub lausa juuksed peast. Kaks päeva on mõnusalt sadanud ka. Käisin eile vihmaga poes, võtsin küll vihmavarju ühes, kuid paarikümne meetri pealt sain aru, et see oli küll väga mõtetu üritus. Vihmavari oli pidevalt tagurpidi ja tuul pritsis vihma igast ilmakaarest, nii et märjaks sai niikuinii. Kuna täna pärastlõunal tuli päike välja, otsustasin jätkata oma pühapäevaseid fotosessioone ning võtsin fotoka ühes ning läksin sihitult linna. Niisama tundmatutes kohtades patseerides leidsin linnarattad, ma ei mäleta kas olen neist varem rääkinud, kuid need on linnavalitsuse poolt organiseeritud rattad, mida saab tasuta kasutada. Ehk 20-ka eest saad vabastada ratta lukust ning kui ratta tagasi viid rattapunktidesse saad oma raha tagasi. Väga mõnus idee. Neid ei kasuta mitte ainult turistid linnaga tutvumiseks, vaid näiteks ka hilised peolt koju minejad, kes on siis mõnest ööbussis mahajäänud. Ratas visatakse siis ükskõik kuhu ning õnnelik on see, kes selle hommikul rattapunkti viib ja 20krooni rikkamaks saab:-) Ma kasutasin täna ratast niisama piirkonnaga tutvumiseks, nii mõnus on ikka sõita, kui ratturitele on sellised ideaalsed sõiduvõimalused tehtud. Väga palju rattateid läheb kuskilt metsast läbi, peatänavatel ja suurematel teedel on alati mõlemas suunas rattatee, kusjuures jalakäijad on surutud väga väikesele lapile. Nii et kui mõni paarike lapsevankriga vastu tuleb, siis oled sunnitud astuma kõrvale rattateele ning võid suure tõenäosusega mõnele ratturile jalgu jääda. Kusjuures autod ei olegi siinses rattaliikluses kõige suuremaks kartuseks, olles sõitnud kõigest 2 korda selle rattaga, kardan ma hoopis teisi rattureid. Kuna liiklus rattateedel on väga tihe, siis tuleb alati arvestada, et pead võimalikult paremas ääres sõitma ning kui tahad kellegist eessõitjast mööduda tulebl veenduda, et tagant kedag ei tule. Iseenesest tundub loogiline, kuid jah..selle linnaratta kolakaga on päris raske sihti hoida, kiskus koguaeg keskele. Aga täna oli selles suhtes mõnus, et pühapäev, igapäeva sõitjaid ei olnud nii palju, piirkond, kus ringi uitasin oli samuti kesklinnast pisut kaugemal nii et väga mõnus oli sügisest pühapäeva nautida. Sattusin rattaga kohta nimega Den Gamle By, mis on Taani ja Aarhuse üks silmapaistvamaid linna ajaloo ja kultuuri vabaõhumuuseume. Kuna ma jõudsin sinna umbes kella 5 paiku, siis avastasin, et piletimüügiputka oli kinni ja oh õnne, värav oli kõigile lahti tehtud. Väga mõnus! Majad, kus asuvad muuseumid, töötoad, muud atraktsioonid, olid selles keskaegses linnakus küll suletud juba, kuid niisama jalutamine andis samuti mõnusa positiivse laengu. Ootan, kes mulle esimesena külla tuleb, siis võib ka piletiraha loovutada, et täiskomplekti saada. Aga kui veel rattaliiklusest rääkida, siis arvan, et kiivrit oleks siin kohe kindlasti vaja. Mul veel oma ratast pole, kuid arvatavasti jõulude aegu kui koju satun, võta oma kaasa. Olen muidu vedelevaid rattaid näinud, kuid need on kõik väga kehvas seisus olnud. Mul pole nii palju macgaiverlikke oskusi, et 3-st rattast üks korralik kokku panna. Kuigi omaette väljakutse oleks see küll!

Selle nädala kolmapäeval alustasin lõpuks taani keelega. Esimene tund tekitas küll parajalt shokki, olin 1 tunni puudunud ja tundus nagu kõik teised oleksid juba nädal aega õppinud ja teavad palju rohkem kui mina. Aga jah see oli pete. Homseks on mul vaja 3 õppetundi vaadata, praegu juba tunnen, et jää on murdunud ning taani keel pole üldsegi nii õudne. Hääldusreegleid õpikute alguses ei olnud, need tulevad meil iga õppetunniga, sest reegleid kui selliseid tegelikult pole, konsonante, vokaale hääldatakse väga erinevalt ehk sõltub mis täht ja sõna sellele järgneb. Üks näide teile, mis sinu nimi on? kirjutatakse nii- Hvad hedder du?, aga hääldus on umbes nii [hva hjäller dü]. Tunnid hakkavad olema 2 korda nädalas õhtuti, nii et programm läheb tihedamaks. Seni kui tööd veel pole sobib mulle küll.

Elukoharindelt: sain ühe pakkumise, mille järjekorras ma olin, kuid see ei olnud üldsegi koht mida ma oleks nii väga tahtnud. Ma olin selles järtsis 37s ja sain kolmapäeval pakkumise. Tuba on iseeneset suhteliselt normaalne, kuid asukoht on jama. Asub linnast väljas ning sinna minekus peaks soetama 4 tsooni kuupileti, mis maksab 540dkk!!! Ütlesin neile jah, kuid tahan esmaspäeval sinna kontorisse helistada ja nendega pisut suhelda. Vaatab!

Värvikat sügist!