Kuidas läheb?

superhästi ;-)

Seekord väga pikalt ei tahagi muljetada. Mõnusaid hetki on viimasel ajal kuhjaga olnud ning peab tunnistama, et naudin praegust hetke täiel rinnal. Kooli meil enam ei toimu, kuid see eest on meil antud üks kuu eksami projekti tegemiseks. Ja sinna see koer ongi maetud. Nimelt on mul super vedanud grupiga kuhu kuulun. Selle projekti puhul sai ise valida tiimikaaslased ning sestap otsustasidki 4 varasemate kogumustega naisterahvast ühte punti heita. Meie grupi nimeks on "girlpower" ja sinna kuuluvad naised vanuses 25+ :-) Algus oli nii mõnelegi meist raske, kuid nüüd kulgeb koostöö väga ideaalselt. Nokkimisi on siit ja sealt, kuid paistab et selles projektis olen ma lepitaja rollis, mida tegelikult projektijuhilt ka oodatakse. Ja see on vist esimene projekt, kus ma saan töötada ilma peavaluta:-)

Projektist ka lühidalt. Nimelt elab meie üks tiimikaaslastest ühes teises Taani linnas, Vejles (1h rongiga) ning seal leidis ta ühe kohviku, mille veebileht ei kajasta kohe üldse seda atmosfääri ja õhkonda mida kohvik tegelikult pakub. Seega sisaldab meie eksamitöö lisaks kliendile uue kodulehe disainimist ka analüüsi, mis kajastab äri, kommunikatsiooni ja visuaalset poolt. Töö läheb ladusalt ja naudime protsessi.

Elu pakub kirevaid hetki ka peale projektitöö. Laupäeval on näiteks plaan minna kanuumatkale. Tänu minu ideele võttis üks brasiilia noormees sellest idust kinni ning nüüd organiseeris oma teaduskonna poolt kanuud laupävaks. Ei tea veel täpselt kes sinna matkale tulevad, aga igatahes mul on koht kanuus olemas, see on kõige tähtsam :-) Aarhusis kanuutada kahjuks ei saa, selleks tuleb sõita linna nimega Silkeborg, kuid võimalus jälle nö rist teha, sest seda linna pole varem külastanud.

Selline oli siis minu lühike kokkuvõte:-)

ja ilmad on meil võrratult kaunid..2 päevaga on mõnus jume nahale tekkinud..ja inimestel tuju ka parem.

Tervist teile (eriti emale)

helge hetk

Viimases kirjutises sai liiga palju taanlasi tambitud. Tean, et see ettekujutus, mis mul on baseerub puhtalt mu yhikaseltskonnale. Aga on ka helgemaid hetki olnud. Näiteks täna kui ma parasjagu ühe trepikakoja põrandat pesin sain ootamatult väga sooja vastuvõtu osaliseks. Nimelt kui ma olin koristamisega esimesele korrusele jõudnud sisenes üks naisterahvas, kes viisakalt tervitas ja seadis sammud ülemise korruse suunas. Minuti pärast aga jooksis kolinaga alla ning tuli käsi pikalt ees mind tervitama. Mängisin rolli elavalt kaasa, kuid siis teatasin, et ma siiski ei ole selle maja uus elanik, vaid ainult koristaja :-) Sellegipoolest oli ta suht rõõmus. Hiljem sain aru ka miks, sest keegi majaelanikest oli mingit hirmsat vedelikku paar korrust põrandale lasknud valguda ning ta oli kirjutanud kurja kirja majaelanikele, et süüdlane võiks enda järel koristada. Nähes mind koristamas arvas, et ma olen uus majaelanik, kellel sai mõõt täis ning asus ise põrandat pesema. Armas.

Aga töö jutule lisaks, et kuigi mul on Aarhuses aega viibida veel kõigest 1.5 kuud , olen alustanud uute tööotsingutega. Praegune 13 h nädalas ei ole piisav, et kulusid katta. Sestap käivitasin taas vana, hästi töötanud taktika, paigutades töökuulutused oma piirkonna läheduses paiknevatesse toidupoe infostendidele. Kuna mul on juba taani töökogemus olemas, pluss lisaks mõningane keeleoskus, läksin vapralt ka ühte tööbüroosse ning seekord isegi pühendati mulle aega, et kuulata, mida teinud olen, kaugele ma keelega olen jõudnud jm. Lubati kontakti võtta, kui mõni ettevõte tööjõudu otsib. Kolmas variant mida kasutanud olen, on kontaktid. Kahjuks need tudengid, kel töö juba olemas, ei ole osanud midagi mulle pakkuda. Kirjutasin ka oma esimesele bossile (sellele muusikule), et ta oma tutvusringkonnas mulle reklaami teeks. Vaatab järsku näkkab see variant. Seda enam, et reedest hakkab meil nüüd eksami projekt, mis kestab lausa 1 kuu ja loomulikult ei istu ma iga päev arvuti taga ja ei tegele selle projektiga. Nii et käed sügelevad töö järele :-)

see ya,

Klapid silme ees

Mida rohkem olen ma taanlasi tundma õppinud, seda enam tundub mulle, et peaks neist eemale hoidma. Aasta alguses ütles üks kreeka tüdruk mulle targalt, et taani keele õppimine tuleb igal juhul kasuks, saad kenasti suhtluskeelena kasutada ning ka tööturu valikud laienevad, ainuke negatiivne asjaolu selle juures on see, et sa hakkad arusaama taanlaste vestlustest. Eks ta pisut seletas, mis ta selle negatiivse punkti all mõtles ja nüüd olles seda tähelepanukut kuulnud ka teise rohkem kui 7 aastat siin elanud inimese käest panen seda ühe rohkem tähele. Ühesõnaga see mida taanlased omavahel tõsise näoga hommikust õhtuni teleka taga laterdavad (minu ühika case) on sõna otseses mõttes bullshit. Põhiteemad on hinnad, kaubad, mis telekas näidati ja muu jura millel pole mõttet. Ei hakka siinkohal näiteid tooma. Tean, et see on võibolla päris suur üldistus, kuid mulle tundub et taanlased elavad klapid peas ja on ülimaterialistlikud. Nad on õnnelikud ja rahul, et neil nii hästi läheb ja muu neid ei huvita. Paar korrusekaaslast tegid suured silmad saades teada, et vene telekatel ei olnud pulte :-), mille peale tuli kohe järgmine egotsentristik küsimus, et järsku teil ei olnud värvilist pilti ka?

Õnneks on meie korrusele tulnud üks uus tore kreeka tüüp (minu vanuseline), kes on avatud, hea huumorimeelega ning saab ka minu naljadest aru. Nädalavahetusel, pärast kuuajalist viibimist siin ta lihtsalt tuli ja puistas mulle südant, mis ta nendest taanlastest siin arvab. Arvamused klapivad ideaalselt:-)

Eile oli siin Aarhusis tähtis päev, nimelt toimusid suured leeritamised. Ühe pisut intelligentsema taanlasega vesteldes tuli välja, et leeritamine on Taanis ülimalt populaarne ja põhjust kuuldes jäin mina suu ammuli kuulama ja vahtima. Nimelt saavad noored leeritamise järgselt majanduslikult jõuaks, sest lisaks vanemate kingitustele, mis võib olla raha ligi 20 o00 dkk väärtuses, auto või mõni muu kallihinnaline ese, avavad oma rahakotisuud ka vanavanemad. Seega soovitati mul täna mitte linna shoppama minna, sest kaupmehed teavad seda ning on hinnad üleskruvinud kuna need teismelise hakatised tulevad raha laristama. Ja kahjuks viis mind tänane teekond läbi kesklinna ning suhtleliselt võimatu oli peatänaval liigelda, nii et sa kuskil troppis ei passiks. Aga kas pole see materialistlik käitumine? Ma mäletan, et ise läksin leerikooli ka kummalisel põhjusel, nimelt õde ilmus ükskord koju põnevate raamatutega eri religioonidest ning see tundus huvitav geograafilisest aspektist. Ja olgem ausad, kes ei sooviks laulatust kirikus :-)?

Aga see selleks, õnneks olen nüüd 8 kuuga toredad inimesed välja noppinud ning pühendan aega ainult nendele.

Vaikimine kuld, rääkimine hõbe ;-)

P.