Kodumaalt siia Taani tagasitulek kujunes ilma viperustata. Kuna varasemalt selgus, et minu esialgne plaan lennujaamast bussiga Aarhusi minna on lootuselt luhtunud, siis tuli ainsa varuvariandina kasutada rongi. Kuna mul ei olnud mingit aimu rongidest ja nende aegadest, siis oli väga tore ennast kleepekana ühe eesti poisi külge aheldada. Lennujaama automaadist sai ostetud rongipilet (325dkk!!! megakallis, olen küll tudeng aga sooduspileti saamiseks liiga vana) ning intercity rongis sai isegi istekoha. Sõit ise oli väga tüütu, võibolla juba sellepärast et pea oli magamatusest ja nohust paks. Aga enne südaööd jõudsime lõpuks ühikatesse.
Täna hommikul mõtlesin et hakkan rakendama oma uue aasta eesmärke. Üks punkt, mis mul kirjas ei ole iseenesest küll eesmärk, kuid hea soovitus. Nimelt loobuda olemast kõige kohusetundlikum inimene. Seda nii koolis kui ka mujal elus. Eelmise aasta koolipäevadele mõeldes arvan, et olin klassi nohik, puudusin vist kõigest 2 korda, üks vist oli tööpärast kui ma lihtsalt olin sunnitud päevasele ajale ühe tööotsa panema ja teine oli vist väikese haiguse tõttu, kuigi hullult põdesin et kooli ei läinud. Ühesõnaga mõtlesin et täna magan nii kaua kui und on, ja siis võib kooli minna. Kuid jah..lõpuks tuli välja, et magasin kõigest pool tundi kauem ja kooli jõudsin tunnike hiljem. Minule üllatuseks oli kursalt ainult 7 inimest kohal ja tunnis räägitav globaliseerumise teema ei olnud minu jaoks küll väga põnev. Sestap läksin lõuna ajal juba ära, et vaikselt kodus lõunatada (Eesti pelmeenid:) ning siis juba tööle. Ehk siis siin jõuamegi teemani, et mul on põhimõtteliselt ikkagi töökoht alles. Eile õhtul sain juba ta meilist shoki, sest ta ei vastanud kas mu pakutud töötundide ajad sobivad, vaid lihtsalt soovis minuga telefoni teel rääkida. Olin suht kindel teates, et ta leidis palju püsivama inimese. Kuid tegelikult läks hoopiski teisiti, mulle paistis, et tal oli isegi väga hea meel mind näha, tundus nagu ta oleks karuund maganud ja nüüd tuli lõpuks koopast välja. Elamine oli ka suht sassi.
Pisut Eesti emotsioonidest ka. Olen ülimalt rahul oma Eesti puhkusega. Lisaks suusatamisele ja muudele jõulude ning aastavahetuse üritustele sai kohtutud nii paljude toredate sõpradega ja tuttavatega. Ütleme nii, et puhkus oli äärmiselt rikastav:).Ja nüüd täna loengus ei tahtnud sugugi mu keel väänata neid inglise keelseid sõnu. Alguse asi. Teine ülemus loomulikult kirjutas mu inglise keelsele kirjale taanikeelse vastuse, olles väga huvitatud minu taanikeele oskuse arendamisest. Seoses sellega lõingi käed täna ühe korrusekaaslasega, kelleks on taanlanna, kes on Tallinnas Taani kultuuri instituudis töötanud ja nüüd septembris plaanib tulla Kalamajas kuhugi vene kooli õpetajaks. Tehingu sisu seisnes selles, et ma hakkan ühe tema tuttavaga tandemit tegema ehk siis tema tahab oma vene keele algõpet elustada ja mina saan jällegi vastu taani keele praktikat. Päris tore on oma vene keelt jällegi harjutada, ma arvan et viimased laused ütlesin vist viimati siseminnis telefonile vastates ja suurem praktika jäi ülikooli algus aastatesse kui sai palju ringi hääletatud.
Taanis on kusjuures ikkagi üllatavalt palju lund. Hea, et matkasaapad jalga sai aetud, sest päeval kui miinust vähe, siis on ikkagi suht vesine see pind. Ja see -2 kraadine ilm on ikka Eesti -16 kraadist palju hullem-rõske, märg, külm tuul. Aga saame hakkama.
Olgu kuuleb-näeb
Pille
Pisut Eesti emotsioonidest ka. Olen ülimalt rahul oma Eesti puhkusega. Lisaks suusatamisele ja muudele jõulude ning aastavahetuse üritustele sai kohtutud nii paljude toredate sõpradega ja tuttavatega. Ütleme nii, et puhkus oli äärmiselt rikastav:).Ja nüüd täna loengus ei tahtnud sugugi mu keel väänata neid inglise keelseid sõnu. Alguse asi. Teine ülemus loomulikult kirjutas mu inglise keelsele kirjale taanikeelse vastuse, olles väga huvitatud minu taanikeele oskuse arendamisest. Seoses sellega lõingi käed täna ühe korrusekaaslasega, kelleks on taanlanna, kes on Tallinnas Taani kultuuri instituudis töötanud ja nüüd septembris plaanib tulla Kalamajas kuhugi vene kooli õpetajaks. Tehingu sisu seisnes selles, et ma hakkan ühe tema tuttavaga tandemit tegema ehk siis tema tahab oma vene keele algõpet elustada ja mina saan jällegi vastu taani keele praktikat. Päris tore on oma vene keelt jällegi harjutada, ma arvan et viimased laused ütlesin vist viimati siseminnis telefonile vastates ja suurem praktika jäi ülikooli algus aastatesse kui sai palju ringi hääletatud.
Taanis on kusjuures ikkagi üllatavalt palju lund. Hea, et matkasaapad jalga sai aetud, sest päeval kui miinust vähe, siis on ikkagi suht vesine see pind. Ja see -2 kraadine ilm on ikka Eesti -16 kraadist palju hullem-rõske, märg, külm tuul. Aga saame hakkama.
Olgu kuuleb-näeb
Pille
No comments:
Post a Comment