July 26, 2009

Emotsioonid

Ahoi!

Viimaste päevade kirkamad emotsioonid põhinevad üritustel- külastasime modernse kunsti muuseumit, samuti käisime India kultuuri keskuses filmi õhtul ning eilne pidu hotelli terassil.

Kaks nädalat veel ning siis tagasi argiellu, pisut hirmuäratav, kuid samas ootan juba Eesti suve nautimist. Kindlasti mõni köhib selle peale, et mis suvest siin rääkida saab, kuid ütlen ausalt, et ma tõesti ootan pisut jahedamat ilma. Kuumusest on nii villand. Täna jalutasime kena vaatega Haus Khaz’i külla, et niisama puhata, murul lesida ja raamatut lugeda. Me ei olnud 5 minutitki paigal olnud kui lihtsalt higi tilkus, raamatu leheküljed said märjaks, riietest rääkimata. Selline tunne nagu oleks 70 kraadises saunas, väga kuum isegi ei olnud, aga higi lippas täiega. Ega me kaua ei saanudki seal olla, sest kriketi mängijad leidsid, et nende mänguplatsiks sobib just see koht, mille meie olime varasemalt vallutanud.

Täna on üleüldse selline uimane päev, sest eile oli meil hotelli terassil kaua oodatud pidu. Algselt oli väike kartus, et sellest peost kujuneb omaette farss, sest peo nö teemaks oli Queen and King of the Aptech 2009 ehk siis valida selle kursuse kuninganna ja kuningas või siis prints ja printsess. Eellugu ei hakka ma pikalt rääkima, kuid selle taga on üliagar 40-aastane türkmenistani naine, kel on vist teostamata unistused tagataskus. Nimelt organiseerimisel võttis ta enda südamemureks ka paaride moodustamise ning muretses, et kõik ikka valmistuksid- kas siis harjutaksid voorude jaoks tantse või siis muretseksime riietuse pärast. Algselt tundus see ikka täitsa narrimäng, aga kuna neid paare väga palju ei tulnud, siis kasvas pigem nende inimeste hulk, kes leidsid, et vahet pole, et üks hull tahab sellist pidu põhikooli mängudega korraldada. Teeme ise oma tantsupeo. Ja nüüd kui pidu läbi, võin tõdeda, et sellest tuli ülivinge üritus. Ei taha küll endale väga nime teha, aga mina saavutasin õige peotuju alles siis kui ma pärast mitmeid afgaani ja hindi lugusid oma muusikafaili avasin ning lõpuks ometi tantsitavat muusikat mängima hakkasin. Väga vinge, ok paljud ei olnud neid tuntud lugusid vist küll kunagi kuulnud, sest enamus Aasia riikide esindajatest on pimestatud selliste artistide poolt nagu Enrique Inglesias, Britney Spears, Backstreet Boys jne. Isegi geograafide hümn Kogda maja devotska bolna leidsis väga sooja vastukaja. Ahjaa..sellest paaride võistlusest veel nii palju, et peo päevaks kahanes osavõtjate arv 3 paarini, mille puhul oli meie korraldaja loomulikult üdini pettunud ja ta loomulikult ei hoidnud end tagasi seda välja näitamast. Võistlus koosnes 3-st osast: tants, naistel lipsusidumine aja peale, meestel suurest kingakastist oma paarilise õige kinga leidmine ning kolmas voor testis paaride teineteise mõistmist ehk siis selgitati kas küsimustele olid paarid ühtemoodi vastanud. Küsimused olid äärmiselt juhmid, aga naljakad. Züriiks oli meie 2 koordinaatorit, meie veebidisaini õpetaja ning hotelli mänedzer- kes käis tegelikult esimesena välja idee terassil see pidu korraldada. Osad ei tahtnud juba sellepärast nö paarina sellele performance’ile tulla kuna oli ilmselge kes selle võidab. Nimelt türkmenistani ridades on üks blond tütarlaps, kes on kõigi afgaani poiste soosik ning ausalt arvasin, et kindlasti tema ja ta afgaanist paariline võtavad võistlust nii tõsiselt, et saavad oma võidu lõpuks ka kätte. Kuid saatus ei olnud siiski nende poolt...sest viimasel minutil räägiti ära kaks usbekki, kes tegid sellise rahvusliku etenduse, et korjasid kohtunike laualt kõik maksimumpunktid. See oli tõesti fantast, nad oli teadlikult võtnud kodumaalt mõned rahvuslikud rõivad kaasa ning nende esitlus oligi etteaste usbeki rahvatantsust. See võidupaar oli täielik üllatus, sest naine on küll väga mõnus ja nalja armastav naisterahvas, aga see meesterahvas jääb silma pigem oma tagasihoidlikkusega ning koos lõid nad sellise sünergia, et kõik mitteosalejad leidsid kohe paari keda toetada. Loomulikult see türkmenistani/afganistani segapaar oli südamest pettunud, nad olid näinud väga palju vaeva, nii tantsude puhul kui oma väljanägemise puhul, mis jättis kahtlemata tantsuoskused varju..hihi. Ka hiljem ühe teises mängus langesid nad suhteliselt varakult välja, mistõttu tütarlaps oli nii vihane ja pahur, arvates, et kõik teevad neile liiga, tahtis põgeneda peolt. Ma arvan, et ma ei liialda kui isegi mõni pisar sellepärast valati. Seda oli arvata, et sellised võistlused tekitavad mõningaid skandaale..aga mis seal ikka, seda oli omamoodi nauditav vaadata. Mina aga nautisin tantsimist, sain meie imelikult koordinaatorilt tantsuplatsil järjekordselt segase kommentaari, et ma olen ikka niinii imelikJ Ma ei saanud hästi aru ja ta ei vaevunud ka seletama. Aga arvatavasti pärast seda pidu kus ta üritas mind ilma muusikata tantsima vedada, samas haiget rannet väänates ning pärast bussireisi vahekäigus hindi muusika järgi tantsimisest mittekeeldumisest arvas, et ma olen tantsuoskamatu. No igatahes vahet pole, olen imelik, siis olen. Tegelikult on siin tänase päevaga ikkagi mingid intriigid käima löödud, ise pole nendega küll väga seotud, kuid selle peo nö peakorraldaja sõber käis kurtmas ja halamas, et suhted on kõik nüüd sassi. Ma arvan, et kogu sellest üritusest oleks hea teha selline paari osaline teleseriaal.

Kahjuks sellest peost mul teile videot pakkuda ei ole võimalik, terve õhtu küll filmiti, kuid fail on selleks liiga suur. Toon ühe näite hoopis afganistaani poisi sünnipäeva ürituselt, mis oli väga huvitav ja üllatav. Videos on näha kuidas afgaanid esitavad oma rahvuslikku tantsu.


Aga kahjuks ei õnnestunud täna selle faili lisamine, proovin homme uuesti.


Parimat!

1 comment:

poku said...

Elagu rahvaste sõprus. Ja alati ongi parem olla natuke imelik (no mis elu see on ilma kandlemuusikata)- jätka ikka samas vaimus. Meie imelikud olime kõik folgil, ja ka sellest saaks seriaali (vähemasti mõnede osavõtjate tegemiste taustal).