kevad piilub tuppa

...olen nii ümar ja laisk, et ei jaksa isegi tooli pealt üles tõusta, et voodisse magama minna. Kuigi praegu just mõtlesin, et tegelikult võiksin end ikkagi toolilt alla veeretada ja pisut kõhulihaseid teha.
Kõlab võibolla kummaliselt, kuid pärast maratoni on mul söömine pisut kontrolli alt väljas. Selge on see, et maratonil kaotatud energia tuleb tasa teha, ja et pärast maratoni on kõik nö lubatud. Eks ma siis alustasin hapukurgi ja shoksi samaaegse manustamisega, lisaks päevas tuli Taani 2 v 3 söögikorra asemel vahest 5 söögikorda. Mis sa teha saad kui Nõos taastudes kandsid jalad pidevalt mind kööki midagi hamba alla võtma. Kuid Taani tulles ei arvanud, et ma kohe oma kaasavõetud magusa kallale nii brutaalsel moel lähen. Pool magusa kogusest juba lännu, isegi võõrutusraviks ostetud 2 kilo porgandist ei ole aidanud. Kes teab ravi selle vastu andke märku.

Aga eks seda söömisharjumust hõlbustab ka nüüd suht kodune olek. Nüüd Taani tulles selgus tõsiasi, et mul ei olegi tööd, vähemalt 2 nädalat. Iraani boss oli otsustanud sõita Prantsusmaale puhkusele, väitis küll, et 2 nädalaks, aga kui ma ta asju Bentlysse aitasin tassida oli neid küll kummaliselt palju. Uurisin mitu korda, et kas kolidki ära või miks selline tavaar tuleb 2 nädalaks kaasa võtta. Kuid selgus, et harva läheb ta autoga, nii et nüüd saab kõik asjad korraga Prantsusmaa koju toimetada.

See oli siis esimene üllatus. Teine üllatus oli omakorda teiselt bossilt, kes kirjutas taani keeles nii kummalise emaili, et mu sõbranna kes seda tõlkida aitas jäi mulle kurvalt otsa vaatama ning teatas, et tema minu asemel küll selle tüübiga mingit tegemist ei teeks. Kuna ma ei saanud ikkagi sotti, kas mu tööpõlv on seal lõppenud, siis kirjutasin naiivse kirja, et uurida, mis ta mõtles selle all, et märtsis tema juurde koristama ei ole vaja minna, sest keegi aitab teda. Selgus, et see uus inimene on ainult märtsis ja et teistes kohtades saan tööd teha nii kaua kui ma taani jään. Njah..igatahes kummaline käitumine.

Aga kui nüüd aus olla, siis on väga tore elada töövaba elu, saab rahulikult ringi jalutada, poodelda ja mis eriti mõnus, saab pühendada aega lugemisele. Kuna mul nüüd tööd ei ole, siis otsustasin ikka jätkata taani keele tundides käimisega, kuigi õps ei suuda kohe üldse motiveerida mind. Tuleb seda kuskilt mujalt otsida. Üks seik oli mul ühika korruse rahvaga. Olen vist rääkinud, et nad on valdavalt taanlased, kes armastavad köögis istuda 24 h, pilk telekas ning samal ajal pesulapp käes nühivad kööki läikima. Ja kui on vaja kedagi taga rääkida, siis nad on väga hakkajad. Paar tüdrukut on üritanud mind sellega pisut integreerida, olen küll nö jutud ära kuulanud, kuid arvamus neist on pikem rohkem langenud kui tõusnud. Aga igatahes pühapa õhtul tegin sellise triki, et kui nad seal köögis jälle toitu vaaritasid ja telku ees istusid, läksin võtsin puldi ja otsisin eurospordi kanali välja. Andrus Veerpalu ju sõitis ning viimane aeg olümpiat jälgima hakata. Ning tänu Andrusele hakkas meil väga aktiivne integratsioon köögis, esiteks arutasid nad üldse suusatamise üle, sest nende jaoks see ikka väga võõras teema, teiseks kes neid olümpial esindab ning kolmandaks tulin ma välja taanikeelsete Eesti broshüüridega, mis ma ükskord Otepääl külma trotsides infopunktist olin kaasa võtnud. Lõpusirgel olid juba kõik nii energiat täis ja elasid kaasa, et sakslane jumala eest ei võidaks ning venelased ei meeldinud ja kasahhid ka väga ei sümpatiseerinud. Ja see, et eestlane 6nda koha sai, seda nad ka enam ei pannud tähele. Rõõmustasid, et norrakas sakslasele tuule alla tegi.

Igatahes omamoodi põnev elamus oli. Tuli välja, et Taanis kuulub suusatamine väga ebapopulaarsete spordialade hulka, mistõttu vähegi aktiivsel huvilisel ei ole võimalik sponsorrahasid saada, et nt Rootsis suusalaagrites käia. Spordialad mida põhiliselt toetatakse on jalgpall ja käsipall, neist viimane on siin riigis äärmiselt populaarne.

Aga vaatan, et juttu on juba pikaks läinud. Siin muide juba vaikselt kevad piilub tuppa, linnas pole lume raasugi enam, kuid kodukandis on veel maa valge. Aga linnud siristavad ning päike hellitab õrnalt põske!Mõnus!

päikest teilegi!