August 1, 2009

Don’t trust anybody

Postituse tiitel võib kõlada pisut kummalisena kuid siiski nii see Indias kipub olema. India on suur riik oma üle ühe miljardilise elanikuga, sestap igaüks peab leidma vahendid ja võimalused kuidas selllises ülerahvastatud riigis vastu pidada. Esmapilgul tundub küll, et hindud on sellised rahulikult kulgevad inimesed, kes vaatavad ja ootavad kuidas asi ise välja kukub, kuid tegelikult arvan, et neil käib ikka väga tihe võitlus ellu jäämisel ja oma heaolu parandamisel. Enne Indiasse tulekut lugesin Lii Undi Varanasi päevaraamatut, kus ta tõdes samuti, et igal pool ümerringi piiravad sind petised, kes arvavad, et kõik valged inimesed on mõtlemisvõimetud ning rumalad. Ka siin Delhis leidub selliseid, kes arvavad, et võivad valgele inimesele sööta ükskõik missuguse hinnanumbri ning inimloom neelab selle naiivselt ära. Jutt käib nii tuk-tuk’idest, turul jne. Isegi tee küsimine on keeruline, sest üks näitab ühte suunda, siis omakorda tuleb teine kes väidab hoopis vastupidist suunda. Njah..tean, et see on neil loomuses, aga siiski, vahest oled sellest nii väsinud. Ükspäev kui me Kariniga tahtsime tulla modenrse kunsti muuseumist tagasi hotelli küsis tuki juht algselt hinnaks 100, loomulikult ei olnud see vastuvõetav, ütlesin meie hinnapakkumise- 50 ruupiat, mille peale juht nõustus tingimusel kui me külastame ühte suveniiride kauplust, kus ta saab boonust kui ta mõne turisti sinna viib. Et saate teie kasu, saan mina kasu jne..kõigil on hea olla. Midagi ostma ei pea ja ta ootab meid ära. Mõtlesime, et mis seal ikka, olgu taadil hea päev ning hüppasime sisse. Loomulikult tegemist oli ülikalli suveniiri poega, mille külastamiseks kulus max 5 minutit, lisaks olen selliste poodide suhtes juba allergiline, ninnu-nännu asjad. Igatahes ta korjas meid peale ning enne kui koju viis, tuli meil lisaks veel seal samas kandis ühte poodi tema heameeleks külastada. Hiljem saime teada, et ta sai mõlemast kohast ühe karastusjoogi tasuta Ma ei tea kas see oli ainuke hind, mille pärast ta neid turiste sinna vedas, või sai midagi krõbisevat veel. Igatahes ühtegi ostu ei teinud ning viisakalt toodi meid lõpuks hotelli ukse ette. Näiteid on väga palju, nt üldjuhul kui sa jääd kiiruse ületamise, purjuspäi juhtimisega vahele, siis väga harva tehakse sulle trahv, üldjuhul saab alati kõik väikese altkäemaksuga lahendatatud. Kui ma küsisin, et kui kõik politseinikud võtavad altkäemaksu, siis mida üldse statistika kajastab, kas ei tundu kummalisena, et nt kuus on nii vähe rikkumisi jne ning selle peale vastas kohalik, et ka numbreid moonutatakse. Njah..kui kõik terve ühiskond nii käitub, siis tõesti ei ole sellel paranemismärki loota.

Lugesin mõni aeg tagasi, et Teeme ära kampaania algatajad tahavad teha ülemaailmse koristuskampaania ja et isegi paar provintsi Indiast on huvitatud. Igasugune huvi on teretulnud, kuid kas see ka reaalsuses toimida võiks on teine küsimus. Ma siiralt kahtlen seda India puhul. Võibolla ei ole mul täitülevaadet, mis toimub teistes provitsides, aga Delhis on see täielikult mission impossible. Ainult kuulsamate vaatamisväärsuste juures leiab prügikaste. Ma küll ei tea kas kohalikud neid kasutavad, aga vähemalt turistidel on hea meel, et nad ei pea prügi kaasas kandma.

Ja viimane asi, mis mul selle võitluse teemaga veel hingel on, on see kui see ellujäämise ja nahaalsuse teema tuleb mängu siis kui vastaspool on nõrgemas positsioonis. Räägin oma esimesest arsti külastusest, kus minult valgelt eurooplaselt võeti 4 korda rohkem raha kui kohalikult või isikult, kes oleks hindit osanud rääkida. Ma saan aru, et kui see raha läheb eraldi maksmisele näiteks vastuvõtulauda, aga see läks otse doktorile, mis täiega morjendas mind. Kuid nagu nepaali tüübid ütlesid, et sellised võitluses ei ole mul mõtet vastuhakata, sest kas võtad ravi vastu või otsi uus arst. Igatahes kuna ma algselt pöördusid väga erinevate hädadega arstile, siis kirjutati mul kokkuvõttes 5 erinevat rohtu. Kuna olukord läks aga järjest sitemaks, siis loobusin sellest ainult rahapealemõtlevast doktorist ning külastasin teist doktoriit ning sain kinnitust iseseisvalt internetiallikatest surfatest leitud diagnoosile. Tuli välja, et need tabletid mida doktor nr 1 kirjutas, ainult süvendavad seda haigusjuhtu ning doktor nr 2, kes oli küll väga sõnaaher, aga vähemalt teadis mis mul tegelikult viga on, kirjutas omakorda 6 uut tabletti. Nii et mul on kambris paras india ravimite apteek juba, ma siin olen juba märku andnud teistele, et kui kellegil mingi häda, siis enne apteeki jooksmist astuge läbi.
Igatahes 6.päev kodune ja siin Indias olemine tundub juba mõttetu, kui midagi nautida ei saa, isegi jalutama minek on paras ettevõtmine. Aga loodame paremat.

Meil siin veel 11 päeva ja siis koju mõnusasse Eesti kliimasse. Can’t wait!

Kallid teile

Pille

5 comments:

poku said...

Ega see nukker toon su Indiasse tagasipöördumise mõtteid ära pole nullinud. Me pidime järgmisel aastal minema..., mäletad? :)
Aga 11 päeva, see on kukepea, varsti näeb!

Pokuste

piLts said...

hi..
kuule see oli lihtsalt ühe haige inimese monoloog, ma arvan terve Pille mõtleb ikka teist moodi. Pole ju Indiast suurt midagi näinud peale delhi, agra ja jaipuri(seda ka bussist). Seega definetely!

trehvab varsti!

poku said...

Ojee, rõõm kuulda. Ja kindlasti lähme Nepaali ka, eks ju. Seal sul ju tuttavad ees :).
Muide ootame sind koju ikka. Paula ka igatseb.

Trehvab

sipsik said...

Hej, mis kell sa täpselt 12. august saabud lennujaama? Ja kas plaanid otse Tartusse minna? Tln-s võiks väikse õhtusöögi teha, juhul kui isa otse audiga vastu ei tule:)Kuidas tervis on?

piLts said...

hej, 12ndal j6uan kell 17.25 Lennart Meri lennujm-le, tuled vastu? seda isa vastutulemise asja ma pole veel nii syvendatult r22kinud asjaosalistega, loodetavasti ikka paps viitsib j2rgi tulla.SEllest s6ltub kas on aega einet v6tta v ei..aga liha, juustu, salatit tahaksin kyll.

ja Eesti aiasaaduseid..here i come.
Tervis on parem, k2in juba koolis:-)
Pai.