Niisiis, India reisi võib lõppenuks lugeda ning alates eilsest sai keeratud taas uus lehekülg mu elus ning pealkirjaks võiks kirjutada "Üliõpilane Taanimaal". Niisiis alates aasta algusest painas mind kange tahtmine taas kuhugi kooli minna, eks ma siis kanditeerisin nii Indiasse kui ka Taani, Aarhusesse ning läks nii hästi, et mõlemad uksed avanesid mu ees. Ega ma pikka epiloogi seekord ei pea. Räägin pisut esmamuljetest.
Olen oma elu jooksul suhteliselt palju lennanud, kuid meie enda lennukompanii teenuseid suhteliselt harva kasutanud. Olles kuulnud virisemist nende kallal, ei saanud ma kunagi väga kaasa rääkida, kuni eilseni. Sest Taani tulek nii ladusalt ei läinudki, nimelt enne väljalendu avastati lennukil tehnilised vead, mistõttu lükati reis pidevalt edasi ning lõpuks läks nii, et Kopenhaageni lennujaamale maandusime täpselt samal ajal kui minu Aarhus'i lend väljus. Seega esimest korda elus jäin ma lennukist maha. Kirusin küll Estairi, kuid minu üllatuseks olid nad rebookinud uue pileti järgnevale lennule. Kaks tundi tuli küll oodata, kuid mis seal ikka, peaasi, et ei olnud aja peale minekut ja ei pidanud ise kukrut kergitama.
Öömajaks mul siis ajutiselt põrandapind 12 ruutmeetrises korteris, mida lahkelt minuga jagab Eestist pärit poiss Hendrik. Täna, esimesel sissejuhataval päeval selgus, et neid, kel kindel elukoht puudub, on vägagi palju. Eks siis nüüd nädalavahetusel hakka aktiivselt kuulutusi üles riputama. Aga tänane päev oli väga põnev, sissejuhatavast päevast võttis osa kokku 3 kooli- Aarhus Business School'i, Aarhus Techical College'i ja Green Academy värsked tudengid. Pärast Indiat oli väga kummaline näha kontsentreerituna nii palju ühe regiooni inimesi. Silma jäi palju lätlasi, leedukaid, eestlasi, kellest uusi tudengeid 9, pluss vanad tegijad, kes tuutoriteks, seejärel noori Bulgaariast, Rumeeniast. Ehk siis põhimõtteliselt Ida-Euroopa. Kui Indias küsiti kus me pärit oleme, siis nö segaduse vältimiseks me tihtilugu ütlesime konkreetselt, et Euroopast, siin vastupidi on eestlased nii tundud. Juba sissejuhatavas loengus mainiti mitu korda Eestit ja eestlasi, seejärel tuli kultuuri teema juures juttu Taani lipu saamisloost, mistõttu Eesti oli taas orbiidis. Väga tore kuulda.
Tänane programm sisaldas nii loenguid, grupi diskussioone, laulmist (tund aega õppisime mingi kuulsa Taani bändi 2 laulu, kusjuures bändi solist ise õpetas neid), söömist. Tore väsitav päev oli. Enne kojutulekut käisin supermarketis, kus sai pisut hinnavõrdlust tehtud ning ootamatult lipsas ostukorvi siider. Kodus mõtlesin, et mis nüüd lahti..ma ei ole Eestis kunagi siidrijooja olnud. Hakkan vist assimileeruma keskkonda...väga tüüpiline on näha taani noori õlle või siidripurk käes ringi jalutamas. Ja kusjuures Koppenhaagenis duty free poode külastades mõtlesin küll, et siin Taanis ma loobun alkoholist ning magusa söömisest seni kuni pole tööd leidnud.
Aga vot nii on lood.
Nii et algus on tehtud. Vaatame mis homne päev toob.
Kuki-muki:-)
4 comments:
Kuidas siider maitses?
Muide, otsustasin ikka proovida ja vaadata, mis värk on selle saksa keelega. 7ndal on sisseastumiseksam, hoia pöialt siis mulle :)
Bremenisse saaks 800.- oktoobris. Leia endale selleks ajaks kindlasti mahukas häärber :).
Kuki
tead siider oli suht mõnus..vaatan kumb jook odavam on, õlle v siider ning seda hakkan jooma. ps käisin täna Netto kaubandusketis..kõige odavam vein mis silmajäi oli lieblingsfrau 32 krooni. Nii et vähemalt on helgeid hetki ka hindade maailmas.
Edu sulle siis eksamil, kas see on intelligentsustest või saksakeeletest.
häärberist juttu tehes käisin täna avalikes raamatukogudes ning kleepisin oma kodukuulutusi. Vaatame kas näkkab. nii oma kodu tahaks juba. täna pandi tasuta wifile parool peale..nii et olen ka internetita.
Pane rattakuulutus ka kuhugi üles, sellega hea linnas ringi tiirutada. Aga pane tähele, et kui pärast jõule Taani tagasi lähed koosneb su pagas ainult alkost ja sokolaadist:) Põhjamaade võlud ja valud:)
Kuidas kursakad sulle siis tunduvad, on ka kenasid austraalia poisse?
oleksin täna äärepealt juba rattaomanik olnud. Leidsin eile ühe nö mahavisatud ratta, kuid ei olnud kindel kas tal on omanik. Mõtlesin et passin tänaseni ja siis omastan..Kuid täna peale väsitavat linnatuuri ei leidnud ma enam seda kohta ülesse..kõik majad punastest tellistest.lähen kaen homme.
PS need kes mulle külla tulevad peavad igal juhul sööki tooma, muidu sisse ei lase.
Post a Comment