June 23, 2009

Chilli, chilli, chilli

Kena võidupüha teile ja ka mõnusat jaanituld! Lugedes online’st uudiseid ja samuti saades emalt esimese e-maili (:-)väga vahva), kus oli juttu šaslõkist ja lihast jne, sattusin ma liha joovastusse. Võtsin pähe idee, et täna lausa peab LIHA saama. Läksime koos ühe tadziki tüdrukuga restorani otsima, kus kuulu järgi pakutavat liha. Aga kahjuks peale Pizza Hut’i ja McDonaldsi me küll midagi muud ei leidnud. Tulime siis jõuetult hotelli tagasi, teine tüdruk loobus ideest ning läks üles oma tuppa, kuid ma ei jätnud jonni ning läksin retseptsionist küsima. Alati ehmatakse küsimuse peale „where we can eat MEAT!“. Ega vastuvõtulauast mulle häid soovitusi jagada ei osatud. Kõik sellised nö multiköögid asuvad meie piirkonnast kaugemal. Igatahes üks tüüp, kellega ma siin suht palju olen suhelnud, ning kes eile avaldatud info kohaselt osutus hotelli mänedžeriks, võttis ohjad enda kätte ning pakkus välja, et võib mulle liha tellida. Kuna sealihast võib siin ainult unistada, telliti vist lambaliha wrap. Poole tunnipärast kui jooksupoiss kohale jõudis selgus, et ta oli pool tellimusest unustanud, 4 vintsket liha rulli, proovisin ühest otsast...jube chilli. Siis toimus mingi äge vestlus ning poiss saadeti tagasi koos kaubaga. Ühesõnaga unustati ära, et tahtsin liha wrapi sees, teiseks oli tellimusele edastatud nõue, et vürtsikust oleks minimaalselt. Ok mingi aja pärast tõi mändedzer isiklikult mulle tuppa kotikese kus oli kokku 4 wrappi, ma tahtsin ühte. Võtsin siis esimese ette ning huuuuu...see poiss oli vist need samad vorstikesed wrapi sisse toppinud, lisaks oli veel praetud sibulad wrapi sees. Ja see salat mida lubati oli väikestes kilekottides olevad sibulapoisid, mida võisid siis ise hakkida ning peale panna. Lisaks veel masala kaste, mis on nii spicy.

Pool wrapi kugistasin alla nii, et ninast jooksis täiega vett, lõpuks loobusin vorstikestest ning pistsin selle saiatoote nahka. Pean vist ülejäänud hotellis laiali jagama.



Aga teine plaan on mul veel. Nimelt ükski jaanipäev ei möödu ju ilma õlleta. Selleks on mul juba organiseeritud leading team (juhtimistiim), kes viivad mind kohta, kus saab alkohoolseid jooke osta. Tänavalt naljalt sellised poode silmaga ei kohta, pead valdama infot, kust urkast seda otsida. Loodame, et vähemalt õllega läheb õnneks!


Toidust veel nii palju, et hommikuks oleme siiamaani saanud koguaeg ühte ja sama toitu- röstsai, moos, muna, või, mingi india saia toode (nt chapati) ning kohv või tee. Tegime ettepaneku, et hommikumenüüd võiks muuta, sest 2 kuud iga päev muna süüa ei tundu eriti ahvatlevana.

Lõunasöögi peab igaüks ise muretsema. Ma tavaliselt toitun puuviljadest- mangod, papaiad, litšid, melonid jm tunduvad väga maitsvad ja ahvatlevad. Eriti mangod, mida leidub mitmeid sorte. Nüüd ma saan aru miks Edgar ja Silja Mehhikos mangosid jumaldasid.

Õhtusöök on õnneks varieeruv-kartulad, riis, vahest mingi kaste kus on kanatükid sees, liha väga kokku sealt ei kraabi, siis veel erinevad kastmed, saiad. Õhtusöögiga võib täitsa rahule jääda.



Proosit!

2 comments:

Murks said...

No ja kuidas õlu maitses ;)?

Siin on täielik suur suvi käes. Ma olen tsillimisest ja raamatu lugemisest tervise korda saanud, aga selja ja nina punaseks põletanud. Mõnus!

piLts said...

ôlu maitses peaaegu nagu Eesti ôlu, yks valik oligi ainult saadaval. Aga pood oli hull urgas..nagu ladu.
Tore et Eestis ka l6puks ilusad ilmad..tunnen et minu p2evituslagi on siin saabunud. Olen igap2ev prillidega, aga ei mingeid rante. Kahju ei saagi kohalikke hulka oma p2evitusega sulada..